Põllutehnika läheb kallimaks

Tehnika hinnad on stabiilsete aastatega võrreldes jõuliselt kosunud ja uue kättesaamiseks tuleb reeglina rohkem kannatust varuda. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Juba mõnda aega peab uue sõiduauto ostja arvestama pikenenud tarneaja ja hüppeliselt tõusnud hinnaga. Rahakotti tuleb varasemast enam kergendada kasutatud autogi soetajal. Põhjuseks kuri nakkus ning sellega otsapidi seotud nõndanimetatud kiibikriis. Missugune on aga olukord põllumajandustehnika turul?

Sõiduautode nõudlust aitas kasvatada erakontodele laekunud teisest pensionisambast väljavõetud raha, põllutehnika hankimist see otseselt ei mõjuta. Siiski selgub, et siingi on hinnad stabiilsete aastatega võrreldes jõuliselt kosunud ja tehnika kättesaamiseks tuleb reeglina rohkem kannatust varuda.

Hinnatõus kuni viiendik

Aktsiaseltsi Baltic Agro Machinery tootejuht Marko Mirme tõdes, et kuigi põllumajandusmasinate turg on sõiduautodega võrreldes väiksem, on siingi tulnud nii müüjatel kui ostjatel kohaneda uue reaalsusega. „Teatud komponentidega on probleeme, aga kui tehnika on tellitud õigel ajal ja igaks juhuks on läbi mõeldud ka võimalikud alternatiivid, siis töö tegemata ei jää. Tarneajad on aga tõepoolest meilgi pikemaks veninud, eriti aasta ringi liikuval tehnikal, näiteks traktoreil, millest mõnda meie pakutavat mudelit tuleb oodata aastani 2023.”

Turuseis on muutunud, seda kinnitas ka aktsiaseltsi Tatoli põllumajandusmasinate projektijuht Urmas Oja. „Tootjad on ebatavalise situatsiooniga erinevalt hakkama saanud. On tooteid ja tootjaid, mille tarnetega polegi muret, aga on teisi, kelle kaupa peab tõesti kauem ootama. Asi ei pruugi üldse kiipides olla, vaid venivad muud allhanked. Kui varem võttis uue traktori kättesaamine aega näiteks neli kuud, siis nüüd kuus kuni kaheksa,” rääkis Oja. Ka defitsiit tekitab täiendavat nõudlust, turg on aktiivsem. On tootegruppe, näiteks mullaharimistehnika, kus nõudlus on nii suur, et isegi aastasest ettetellimisest ei pruugi piisata. „Asi polegi materjalis või hinnas, vaid selles, et tehased ei jõua toota nii palju, kui kliendid ­tahaksid. Oraste pealt enam vaadata ei saa, mida uut saab osta, tegutsema peab enne külvi,” sõnas Oja.