Näpud sügelevad aiatööde järele? Mullata taimede kasvatamine pole mustkunst

Aiandus­poodidest võib leida hüdropoonilise kasvatusviisi rakendamiseks nii terviklahendusi kui ka üksiktarvikuid. Foto: Anu Käär

Käes on pimedad sügiskuud, ees ootamas pikk talv ja aiandushuvilistel aeg hinge tõmmata ning teha plaane uueks aiahooajaks, kuid kõige tulihingelisemad leiavad ka talvel võimaluse toas taimi kasvatada.

Klassikalise kasvatusviisi korral paiknevad taimede juured pinnases ehk substraadis, aga on välja töötatud viise, kuidas saaks kasvatada taimi ilma substraadita. Näiteks põnevad nutipotid võimaldavad ka kõige väiksemate aiandusteadmistega inimestel oma aknalauda mitmekülgse taimevalikuga rikastada.

Vesiaiandus ehk hüdropoonika

Üha rohkem kogub populaarsust vesiaiandus ehk taimede kasvatamine hüdrokultuurina. Tänapäevane nimetus vesiaiandusele on hüdropoonika. See tähendabki kasvatamist ilma substraadita või kasutades tavapärasest erinevaid kasvualuseid, näiteks perliiti, keramsiiti ehk kergkruusa, aianduslikku kivivilla ja teisi materjale.

Hüdropoonika ise jaguneb mitmeks kasvatusviisiks. Kõige põnevam neist on akvapoonika – eriti mahe taimede kasvatamise meetod, mis võimaldab rohenäpul siduda kalade pidamise taimede kasvatamisega. Vana hea nipp on kasta toataimi akvaariumiveega, sest kaladest vette jääv jääkprodukt on taimedele kergesti omastatav ning loodussäästlik taimede väetamise viis. Üks võimalus on kasvatada taimi akvaariumi kohal nii, et taimejuured paiknevad akvaariumivees.

Samas ei pea taimede kasvatamiseks omama akvaariumi. Piisab suletud vettpidavast anumast, millele saab paigaldada seemnetega kapslid või muu taimmaterjali. Taimed kasvatavad oma juured vette ja ammutavad sealt kõik kasvuks vajaliku. Vette tasub lisada väetusaineid, sobivad nii looduslikud kui ka kunstväetised. Kõik sõltub sellest, kas kasvatatakse taimi toiduks või ilu jaoks.

Aianduspoodidest võib leida hüdropoonilise kasvatusviisi rakendamiseks nii terviklahendusi kui ka üksiktarvikuid.