VÄLISMAALT ⟩ Põllumehed katsetavad kahjurite tõrjumisel röövputukate mõju

Lepatriinud. Foto: Lauri Kulpsoo

Kirde-Inglismaa põlluharijad uurivad, kuidas saaks kasutada n-ö lillede jõudu kahjurite vastu võitlemiseks, meelitades ligi sobivaid röövputukaid. Eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamist, samal ajal ka enda tootmiskulusid.

Kuus Briti põllumajanduse- ja aianduse arenguameti AHDB põllulaborisse kuuluvat põllumajandustootjat uurivad erinevate lilleliikide mõju oma taludes, kirjutab Farming UK.

Töö tulemusena loodetakse rohkem teada saada lillede kasutamise võimaluste kohta tootmises, et vähendada pestitsiidide ja fungitsiidide kasutamist, vähendada tootmiskulusid ja samal ajal panustada keskkonda.

Põllumajandustootjad, kelle seas nii tava- kui mahetootjaid, jälgivad putukate populatsioone olemasolevates ja ja äsja rajatud lillelappides ning katsetavad ka erinevaid seemnesegusid ja tehnikaid vastavalt just nende põldude mullatüübile.

Mõned proovivad lisaks põlluservades kasvavatele taimedele ka lilleribade külvamist põllukultuuride sisse või ka suuremaid lillepõllulappe.

Newcastle'i ülikooli entomoloog dr David George ütles, et põllumajanduse keskkonnakavad on alati rõhutanud putukate, näiteks tolmeldajate ja liblikate kasutegurit kahjurite tõrjumisel. “Kuigi tolmeldajad on toidutootmise ja bioloogilise mitmekesisuse jaoks hädavajalikud, teavad põllumehed siiski vähe röövputukate, näiteks lehetäisid ja teisi kahjureid söövate lepatriinude ja parasiitherilaste meelitamise ja toetamise kohta,” lisas ta.

Viimastel aastatel on aga tohutult kasvanud nende põllumeeste arv, kes bioloogiisi tõjemeetodeid kasutavad ja nende vastu huvi tunnevad.

“Selle katse puhul on erinev see, et me kaasame põllumajandustootjate põllud sellisena, nagu need on, mitte ei loo ühtseid tingimusi, et näha, kuidas saaksime lilli ja putukaid tegelikes põllumajandusolukordades kasutada,” sõnas AHDB teadmussiirde vanemjuht dr Emily Pope, kes koordineerib välilaborit.

“Putukate populatsioon ja nende elutsükkel on palju keerulisema kui kemikaalide valimine riiulilt, ja seetõttu kulub aastaid, et koguda teadmisi selle kohta, mis iga põllumehe maal toimib,” arutles ta, kuid lisas: “See ei erine siiski sellest, kuidas põllumehed juba koguvad teadmisi näiteks oma muldade ilmastikutingimustele reageerimise kohta.”

Projekti toetavad Soil Association ja teadlased AHDB-st, Newcastle'i ülikoolist, ADAS-ist ja Stockbridge'i tehnoloogiakeskusest.