Väikefirma toob põllutöömasina kohale kasvõi maakera kuklapoolelt

Argo Kuke esimene suurem tehing kümme aastat tagasi oli Austraalia päritolu Kelly ketasäkkega. Foto: Kristina Traks

Tartu külje all Soinastes tegutsev põllumajandustehnika müüja Agri Partner on kümme aastat edukalt konkureerinud suurte tehnikamüüjatega. Ettevõtte juht ja omanik Argo Kukk teab, et edu toob paindlikkus ja klientidega arvestamine – kui vaja, siis tuuakse põllumehele soovitud tööriist kohale kasvõi teiselt poolt maakera.

Ühest sellisest loost saigi ettevõte hoo sisse. „Esimesel aastal istusin üksi kontoris ja tuli üks mees lapsega. Näitas mulle Youtube’i videot ning uuris, kas saaksin talle sellise seadme tuua. Tegemist oli Austraalia päritolu Kelly ketas­äkkega ja kohale ma selle organiseerisin. See oli Agri Partneri esimene suurem tehing,” rääkis Kukk. „Sain palju innustust ja firma läks hooga käima. Neid ketasäkkeid müüme jätkuvalt igal aastal ning neid kasutavad mitmed Eesti suuremad põllumajandustootjad.”

Enne oma ettevõtte asutamist tegutses Argo Kukk põllumajandustehnika müügifirmas Starfeld, kuid pärast seitset aastat palgatööd tundis, et aeg on küps ise ettevõtjaks hakata. Nüüdseks on asjad nii, et kaks aastat tagasi võttis ta üle kunagise tööandja tegevuse põllumajandustehnika müügi valdkonnas. Kümne aastaga on Agri Partner kasvanud nullist 3,5 miljoni eurose käibega firmaks, kusjuures müük on suurenenud igal aastal.

Peamiselt müüb ettevõte haakeriistasid, seevastu traktorite turule pole ettevõte meelega trüginud, sest see on Kuke sõnul väga karm ala. „Alguses olid meil tootevalikus kindlad tooted, brändid, mis olin ise välja otsinud. On ka selliseid, mis on toodud üksikkorras ning algusest peale olen toonud kasutatud tehnikat. Suures osas on meie tootevalik välja kujunenud klientide soovide alusel,” rääkis Kukk.

Maheväetiste müügile joon alla

Selle aja jooksul on Agri Partner müünud muudki kui vaid traktorite haakeseadmeid. Näiteks paar aastat pärast ettevõtte asutamist hakati kauplema maheväetistega ja biopreparaatidega. Tollal oli mahemajandus tõusuteel ning põllumehed nägid selles suurt perspektiivi. „Üks põllumees andis mulle hea idee hakata tegelema maheväetistega. Müüsime neid kaheksa aastat, kuid tänavu lõpetasime,” sõnas Kukk. Miks nii? „Juba viimased kolm aastat on mahepõllumajandus madalseisus. Seda ei soosi Euroopa Liit ega toeta ka Eesti riik. Mahekasvatajad pöörduvad järjest tagasi tavatootmise juurde. Ka see põllumees, kes õhutas mind maheväetiste maaletoojaks hakkama, on tagasi tavapõllunduses.”