Mahekonkurss tõstis tänavu esile väiketootjad

Mahetoote konkursilt leidis nii söödavat kui joodavat. Foto: Tiit Efert

Parima mahetootja valikul tunnistasid komisjoni liikmed, et nii väiksele tootjale pole seni parima tiitlit antud. Ent ka parima mahetoidu ja -joogi tiitli võitsid väiketootjad. See on positiivne impulss kõigile alustajatele.

Parima mahetoidu tiitli (grilljuust küüslauguga) võitnud Uustla talu peremees ja osaühingu Eesti Maakari juht Siim Sooäär tunnistas, et tunnet, mis võiduga kaasnes, ei saa sõnadesse panna. „Meie perele tähendab see palju. Saada selline tiitel oma väikeses meiereis, lihtsalt imeline,” sõnas ta. Tema sõnul on meiereisse pandud väga palju hoolt ja armastust. „Selline toode on võitu väärt.”

Inspiratsiooni jagus

Võit innustas taluperemeest. „Peale seda, kui uudis meieni jõudis, hakkas uusi mõtteid tulema. Loodame enda sõpru üllatada nii uute maitsete kui ka uue tootega,” lubas Sooäär.

Tulevikuplaanid on suured, aga elu näitab, mis nendest täituvad. „Ärge kartke suurelt möelda,” julgustas Sooäär.

Võidu väärtust tõstab see, et sõel on üpris tihe. Aasta-aastalt on konkursile esitatud järjest kvaliteetsemaid tooteid ja valik on suur. Et võitjaks tulla, peab mitmeks tunniks kogunenud žürii tähelepanu võitma. Kui kaksteist aastat tagasi konkursiga alustati, olid Eesti põhilised mahetooted jahud, nüüdseks on pilt palju mitmekesisem.

Hinnatakse toote maitset, uudsust ja pakendit. Ka viimase osas on mahetootjad hoolega panustanud, sest pakendid on igal aastal üha kenamad.

Toodetel hinnatakse nende kodumaist päritolu. Näiteks jõuab konkursile ka toredaid Eestis tehtud tooteid, nagu mangopüree või maapähkli­kreem, kus kodumaine tooraine täiesti puudub.

Eesti Maakarja puhul on aga tegemist puhtalt enda tooraine väärindamisega ja see meeldib žüriile. Siim Sooäär kasvatab ja aretab Eesti maakarja tõugu lehmi. Esimesed lehmad päästeti sõna otseses mõttes tapamaja ukse tagant, sest neid peeti praaklehmadeks. Eesti maakarja tõugu lehmade piim on aga juustu, eriti grilljuustu valmistamiseks suure rasvasisalduse tõttu ideaalne. Uustla talu grilljuustu saab süüa nii toorelt kui ka grillida või praadida. Juust ei sula ega valgu laiali. Küüslauk lisab eripära. Saaremaa kaubanduses ja toidukohtades on võidutoode laialt levinud, aga mandril praegu vaid Tallinnas asuvas Ökosahvris.

Mahejook üllatas lihtsusega

Väiksem saavutus pole ka mahejoogi konkursi võit, kus osales jooke viinast limonaadini, vahele ka siidreid ja mahlu. Kui žürii jõudis Harjumaal asuva Niliske talu külmpressitud rabarberimahlani, kõlas nii mõneltki mekkijat „vau” ning võitja oligi selge. Mahl üllatas oma kanguse, aga samas lihtsa ja puhta maitsega. Korraga kannatab seda lahjendamata kujul võtta vaid pitsi jagu. Maitsjaid üllatas, et kõigile tuttav rabarber oma ehedal kujul just niimoodi maitsebki.

Valmistaja Krista Kanniste tunnistas, et tunnustus oli rõõmus üllatus. „Ma ei uskunud, et selline lihtne toode võib kuskile auhinna lähedale jõuda,” lausus ta.

Tema täpsema kirjelduse järgi on rabarberimahl valmistatud külmpressimeetodil ja kiirelt pastöriseeritud. Suhkruid ei ole lisatud. Pakendiks olev klaaspudel on õhem kui eelmised ja pärast saab selle taaskasutusse saata.

Niisugune ilma lisatud suhkruta toode annab võimaluse kasutada seda soolastes toitudes, näiteks marinaadides äädika asemel, lisaks saavad seda tarbida diabeetikud. Mahla magusust võib ise reguleerida. „Värske talutoodang, vähem suhkrut, vähem pakendit. Rabarberi renessanss,” lausus Kanniste, kelle ettevõte nimi on Wilawander. Kasutatakse rabarberisorte ‘Red Champagne’ ja ‘Lider’ ja põld on hektarisuurune.

Kanniste saatis konkursile ka mustasõstramahla. „Igal aastal tuleb mõni uus idee ja tore on neid teha. Edaspidi laiendame tootmist,” lubas perenaine. Võidujooki saab osta Ökosahvrist, Uue Maailma toidupoest ja Rimi Talu Toidab lettidelt.

Minister hindas mahetoitu

Žüriis olla on maaeluminister Urmas Kruuse hinnangul päris raske, samas huvitav. Tootegrupi sees oleks tema sõnul lihtsam hinnangut anda, aga mahetoote konkursil tuli ühes kategoorias magusaid ja soolaseid tooteid võrrelda. „Hea, et jook ja toit on vähemalt eraldi,” täpsustas ta.

Žürii liikmena saab ministri sõnul toodetest rohkem teada. „Samas neist pooled või isegi rohkem on juba minu toidulaualt läbi käinud,” tõdes ta. Kui lihtne on mahetoitu kaubandusest üles leida, sõltub mitmest asjast. „Kodumaist on tõesti keerulisem leida,” tunnistas Kruuse. Aga näiteks teraviljatooteid leiab hõlpsasti.

Töös on kava, kuidas kooli- ja lasteaiatoidu toetuste kaudu hakatakse mahetootjaid soosima. „Eesmärk on, et viiendik lasteaedade ja koolide toidust oleks mahe,” kinnitas minister.