Töötajate haigestumine viib toidutööstuse kriitilise piirini

Toidutööstus Foto: Kristjan Teedema

„Kohe-kohe on meie turule tulemas üks Saksa mammut, saab olema väga põnev, mis tooted müügile tulevad, hinnatase alaneb veelgi ja see tekitab siin tormi veeklaasis. Meil, lihatööstustel, jääb üle vaid teha koostööd,” tõdes läinud nädalal lihafoorumil esinenud Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustükk.

Lihatoodete eksporti silmas pidades asub Eesti Kruustüki sõnutsi äärmiselt kehvas kohas: ida poole müüa ei saa, Soomes on tohutult tugev koduturu kaitse ja mida lõuna poole minna, seda madalamaks muutub inimeste hinnaootus – sellega Eesti tootjad konkureerida ei suuda. Seega peavad siinsed lihatööstused seljad kokku panema leidmaks oma nišš ehk väärindatud tooted, mida mujale pakkuda.

Haigus niidab

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja virtuaalselt toimunud lihafoorumil jäi kõlama, et loomakasvatusettevõtete seis on keeruline, sest peamiste tootmissisendite – sööt, kütus, elekter, tööjõud – kulud on kiiresti kasvanud ning toodangu eest saadav tulu ei suuda tootmiskulusid katta. Eriti raske on sealihatootmises, kus sealiha turuhind on viimased kolm kuud olnud väga odav, samas söödavilja hind erakordselt kõrge. Lisaks igast küljest pitsitavale hinnatõusule tekitab peavalu koroonaviirus.

HKScan Estonia algtootmisdirektor Kaupo Ojavee ütles, et läinud nädala algul oli neil haiguse tõttu rivist väljas 60 inimest, nende seas nii vaktsineeritud, vaktsineerimata kui juba korra haiguse läbipõdenud töötajad.

TÜ Muhu Liha juhatuse liige Annely Holm nentis, et Covid on muutnud niigi muret tekitava tööjõuprobleemi väike­ettevõtetes eriti teravaks. „Me oleme pidanud ära õppima üksteise töö, olen ka ise käinud liha lõikamas,” sõnas ta.