Hundijahiplaan on Soome poliitikud jaganud kahte leeri

Viimastel andmetel oli märtsis Soomes umbes 28 hundikarja ja umbes 20 hundipaari. Foto: TT NYHETSBYRÅN/Scanpix

Soome põllumajandus- ja metsandusministeerium valmistab ette määrust, mis lubaks järgmisel aastal küttida 20 hunti. See on aga tekitanud omajagu pingeid: kuigi hundipopulatsioon on praegu viimase 100 aasta kõrgeimal tasemel, pole see valmiva aruande kohaselt siiski piisav, et populatsioon oleks ka geneetiliselt elujõuline.

Maa- ja metsandusminister Jari Leppä selgitas, et otsus on vajalik, sest jahipidamine reguleerib hundipopulatsiooni kasvu, samal ajal aga ennetab hundikahjusid. Siseminister ja roheliste erakonna esimees Maria Ohisalo nimetas Twitteris plaani aga ennekuulmatuks, kirjutab Yle uudisteportaal.

Oma arvamust on avaldanud ka teised saadikud. Ministeeriumi plaanidele oli vastu ka keskkonna- ja kliimaminister Krista Mikkonen, kes kirjutas Twitteris, et määrus tuleks kuni Soome loodusvarade instituudi (Luke) raporti valmimiseni n-ö riiulisse panna. Need lõpetatakse aga 2022. aasta sügisel.

Luke kaheaastase uurimisprojekti eesmärk on välja selgitada ja pakkuda välja viise Soome hundipopulatsiooni säilitamiseks. “Instituut mõistab hundikvoodi küttimisplaanid hukka, sest riigi hundipopulatsiooni kaitsetaseme hindamine on alles pooleli," teatas instituut pressiteate vahendusel.

Luke avaldas septembri alguses looduskaitseprojekti vahearuande, mille üheks oluliseks järelduseks on, et Soome hundipopulatsioon on praegu liiga väike, et jääda geneetiliselt elujõuliseks.

Huntide tekitatud kahjustused, aga ka hirmu- ja ebakindlustunne on kasvanud sedavõrd, et ministeerium ei jõua enam Luke uurimistöö valmimist oodata.

Maa- ja metsandusminister Leppä ütles aga Ylele, et huntide tekitatud kahjustused, aga ka hirmu- ja ebakindlustunne on kasvanud sedavõrd, et ministeerium ei jõua enam Luke uurimistöö valmimist oodata.

"Soomes kasvab huntide arvukus praegu väga kiiresti ja meil on vaja seda tööriista, mida me praegu arvukuse piiramisel kasutada ei saa. Sellepärast tahamegi tegutsema hakata. Tahtsime aga esmalt ära oodata Luke'i vaheraporti."

Leppä avaldas arvamust, et Soome pikk idapiir Venemaaga tagab hundi geneetilise mitmekesisuse säilimise.

Luke vahearuandes märgiti aga, et Edela-Soome hundipopulatsioonis on näha omavahel lähedaselt seotud isendite paljunemist ja seda Venemaalt Karjala piirkonnast pärit huntide ränne ei mõjuta.

Euroopa Liidu loodusdirektiivi järgi on hunt väljaspool Soome põhjapõdrakasvatusala rangelt kaitsealune liik. Kaitsest võib siiski loobuda, kui kehtestatakse selge küttimiskvoot ja ametiasutused suudavad näidata, et muud toimivat lahendust pole.

Ministeeriumi määratud kvoot järgmiseks aastaks oleks 20 hunti väljaspool põhjapõdrakasvatuspiirkonda. See ei kehtiks politsei korraldusel tapetud huntide ega Soome Looduseagentuuri poolt antud eranditele.

Ministeeriumi eesmärk on määrus välja anda detsembri alguses, mis tähendab, et huntide küttimine võiks alata pärast aastavahetust.

Luke viimastel andmetel oli märtsis Soomes umbes 28 hundikarja ja umbes 20 hundipaari. Soome hundipopulatsioon on praegu viimase 100 aasta kõrgeimal tasemel.