/nginx/o/2020/04/21/13064650t1h39db.jpg)
Glasgows toimuval rahvusvahelisel kliimakonverentsil COP26 allkirjastasid enam kui saja riigi – sealhulgas Eesti - juhid ühisavalduse, millega lubatakse ühiselt töötada selle nimel, et 2030. aastaks peatada metsade kadu raadamise läbi ning pöörata rohkem tähelepanu jätkusuutlikule metsamajandamisele.
Eesti Erametsaliit toetab raadamise piiramist ja on seisukohal, et raadamisega looduselt ära võetu tuleb loodusele ka hüvitada.
Raadamisega eemaldatakse mets jäädavalt, et võimaldada varem metsa all olnud maa kasutamist mõnel muul otstarbel, näiteks teede ehitamiseks, elektriliinide rajamiseks või maa hoonestamiseks. Ehkki raadamine on teatud juhtudel ühiskonna vajaduste katmiseks möödapääsmatu, leiab Eesti Erametsaliit, et raadamise läbi looduselt ära võetu tuleb loodusele ka hüvitada.
Raadamine on paljudes riikides kõrgelt maksustatud, et vähendada selle läbi tekitatud ökoloogilist jalajälge.
"Raadamine on paljudes riikides kõrgelt maksustatud, et vähendada selle läbi tekitatud ökoloogilist jalajälge."
Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.
“Raadamine on paljudes riikides kõrgelt maksustatud, et vähendada selle läbi tekitatud ökoloogilist jalajälge,” kommenteeris Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. “Vaadates loodushoiu rahastuse puudujääki Eestis, on meilgi aeg raadamisega tekitatud kahjusid rahaliselt hüvitama hakata.”
Raadamise piiramine ei ole vastuolus seniste metsamajandamise praktikate ja raieviisidega. Pärast raiet metsad kas uuenevad looduslikult või need istutatakse inimese poolt ning süsinikku siduv ja elurikkust toetav kooslus taastub. Raadamisega kaotab maa selle funktsiooni alatiseks.
Eestis ja Euroopas on metsi läbi aastakümnete majandatud jätkusuutlikult, arvestades rahvusvaheliselt tunnustatud säästva metsanduse põhimõtteid. Eesti Erametsaliit loodab, et meie eeskuju leiab järgijaid kogu maailmas.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
