Looduskalender ⟩ Hingetants allikavetel

Luiged Prandi allikal Foto: Kristel Vilbaste

Möödunud nädal oli minu jaoks allikatenädal. Just sellisel hingedeajal näitavad allikad end kõige paremini kätte. Olgu siis hommikukarguses nõiakatlana uduloori mähkudes või päikesehelgina kusagil madalaks vajunud taimestiku vahel hüüdes.

Kohtusin väga erilise allikaga. Koosa raamatukogus lugejatele allikatest ja meie maarohtudest rääkides juhatati mulle kätte Koosa apteekri maja õuel asuv allikakaev, mille rakked küll veidi väsinud, aga vesi temas nii magusmaitsev, et küllap selle veest vanasti ravimeid tehes said oma tervise kätte needki, kellele muud mõjuained ei aidanud.

Kuldkroonides Prandi luiged

Koosa Apteekri allikas. Foto: Kristel Vilbaste

Hingeülendav kogemus oli aga laupäeval Prandi allika juures, kui udu hajudes joonistusid välja üheksa laululuige kontuurid, neljal vanalinnul nokakollasest otsekui metsluikede muinasjutust mahaastununa kuldkroonid peas. Viis noorlindu veel veidi hallides sulekasukates, aga luigeprintside kõige vapram liige ujus uudistama tulnud inimestele aina lähemale ja ütles midagi. See luigutamine võis jääda inimkeelt kõnelejana arusaamatuks, aga kuuldamatu keel kõneles ühte – inimesed hoidke omavahel kokku.

Jäälinnud, sanglepad ja suur vanker

Ja inimesed, kes minuga koos seda ühtehoidmise tunnet ka kogesid, ühtlasi ka seda, millest hingedeaeg meile valjuhäälselt räägib. Räägib allika kohal lennanud jäälinnuna või nende ürgvanade sangleppadena nõiduslikul metsarajal. Või ootamatu üles-alla heikleva sääseparvena päikeselises päevasoojas. Või mustpimeduses äkki uduna üle allikavee liugleva hingedevööna. Või otsekui allikasse kukkunud tähise suure vankrina. Kogu see meiega ühes hingav loodus on äkki viipeid ja teejuhatusi täis, räägib sellest, kuidas meie esivanemad kestma said jääda ja meile eluõiguse anda.

Tammeõunad

Kirjutasin kuu aega tagasi ühe teksti, sellest, et vanasti olevat lapsed tammeõunu söönud. Need suured tamme-pahkvaablase moodustised lehtedel, mis sentimeetrise läbimõõduga ja punapõsksed kollased pallikesed tammelehtede küljes.

Tammeõunad. Foto: Kristel Vilbaste

Ma polnud neid kunagi maitsenud ja kuigi proovisin sellist tamme hoolega leida, siis alles sel nädalal leidsin sellise puu. Ja maitse? Mõrudad nagu tammetõrudki, aga kuna sees on vaablase järeltulev põlv, siis mu sõbrad ristisid nad proteiinibatoonideks. Tammeõuntest saab teha ka ilusa musta tindi, õpetusi selle kohta on internetis päris mitmeid.

Hangelinnud on meile jõudnud

Lõunamaale siirduvate lindude ränne on praeguseks täiesti otsa saanud ja ringisebijad on praegu üsna põhjamaised. Ilmamees Gennadi Skromnov ütleb, et mererannas on juba üksikud hangelindude salgad, kes otsivad adruvallidelt veel päikesesoojas siputama hakanud kärbseid. Ja häälekad on kollaroheliste siisikeste parved.

Sel sügisel väga arvukalt meile rännanud musttihase salgad tukuvad väsinult kusagil mändide otsas. Hiireviud on ärevuses, mõtlevad, kas minna natuke lõuna poole hiirejahile – igatahes on neid nüüd kõik teeserva elektripostid täis. Karupätsud ja kährikud, on ootamatult kuni 16 kraadinini kerkinud soojas uuesti ringi askeldama hakanud.

Virmaliste vehklemine

Sel nädalavahetusel olid ka virmaliste ööd, aga uurisin taevast silmad punnis, ehk mingid õhkõhukest valgust oli näha, samas on virmaliste metagrupp täis imeilusaid rohelisi taevavaateid.  Ärge heituge, kui te sellist ei näe! Need on fotokaamera aegvõttega tehtud pildid.

Kui hinged vankrega lähevad, tuleb pikk kevade. Viljandi

Kuid tähtede lugemiseks on praegu tõesti hea aeg, tavaliselt on hingedepäeva öö kaamosesomp silmini. 1. novembri õhtul on aeg minna lähedaste kalmudele küünlaid panema ja jätta ka toitu hingekestele ööseks lauale või saunalavale. Päev algab öös, hingedepäeva, 2. novembri toimetamised algavad öös, 1. novembri õhul.

LASTELE Ilmamäng: Mõistatusteaeg

Hingedeajal tuli hästi vakka olla, ega tohtinud suurt lärmi teha. Seepärast istuti videvikus ja vesteti lugusid. Aga eriline oskus oli üksteisele mõistatusi anda. Tänapäeval on paljud neist mõistatustest raamatutesse kirja saanud, aga kõige vahvam on ikka ise mõistatusi seada. Seepärast võiks praegu välja otsida aliased, mängida kas

karbimängu või luua ise aliase küsimused sellest, mida nähakse ümberringi. Proovige kirjeldada telerit, uut telefoni, lauda või radiaatorit.