Kellakeeramine mõjub nii lehmadele kui töötajatele

Kliimaeesmärgid seavad suurima löögi alla piimakarjakasvatuse. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Eeloleval nädalavahetusel läheme üle talveajale ja keerame kellad ühe tunni tagasi. Sargvere põllumajandusühistu (PÜ) juht Toomas Uusmaa on kuulnud, et kellakeeramine aitavat säästa energiat, pidavat põhjustama vähem liiklusõnnetusi ja mõjuvat hästi inimese tervisele, aga ta pole selles väga kindel.

Põllumajanduses ei näe ta kellakeeramises küll mingit majanduslikku efekti. Samas teab ta, et inimesi Brüsselis pole võimalik mõjutada. „Nad seal Brüsselis elavad kui oma mullis, teiste palganumbrite ja justkui teise ajasüsteemiga. Neil pole aimugi, mismoodi maainimene tegelikult elab,” oli ta pahane.

Piimatoodang kõigub

Kui lehma lüpsad ühel hommikul tund varem või hiljem ja õhtul samuti, siis tema harjub Uusmaa sõnutsi muutusega kiiresti. Ka piimatoodang kõigub lehmadel nii või teisiti. Nii suur kõikumine see kellakeeramiste järel pole olnud, et silma torkaks. „Meil piimatootjatena on hulga suuremaid muresid kui kellakeeramisest tingitud mõningane piimakoguse muutus,” nentis ta.

Palju rohkem võtab kellakeeramisega harjumine aga aega töötajatel, seda just sügisene kellakeeramine. Kas pärast seda võib tulla rohkem haigestumisi, seda Uusmaa ei taha uskuda. Pigem on see rohkem omavaheline jututeema ja nurisemine.

Nii on lüpsjad mehele kurtnud, et kellakeeramise järel on hommikuti raske ärgata. Uusmaa mõistab neid. „Kui mul juhina ärkamise muutus hommikul ei annagi tunda, siis lüpsjate oma, kes ärkavad palju varem ja tavainimese kõige magusamal uneajal, annab kindlasti,” arutles ta.

Põllemaa Saare talu perenaine Anne Nurk sõnas, et tema ei kujutaks enam kella peale hommikust ärkamist ettegi. Viimased neli aastat, kui tal lüpsab laudas lehmi robot, on tal kellakeeramisest täitsa ükskõik. Aga enne robotlüpsi oli see suur mure.