ILMAJUTT ⟩ Miks on ilm sügisel nii heitlik ja tormine?

Tormine ilm Merivälja muuli juures Foto: Sander Ilvest

Sügis on saavutanud oma maksimaalse arengustaadiumi aasta­ajana ja üks torm ajab teist taga, pakkudes nähtusi suvest talveni – näiteks oli esmaspäeva öö Põhja-Eestis kohati puhangulise tormituulega, hooti sadas vihma ja jääkruupe ning paukus pikne.

Sellise väga muutliku ilma põhjus peitub 5–10 km kõrgusel, kus Atlandi ookeanilt liigub suurte lainetena Euraasia mandri suunas jugavool. See on tugeva tuule vöönd, milles õhk liigub mõnikord kiirusega üle 300 km/h (umbes 100 m/s), kuid keskmiselt siiski 100 km/h (25–30 m/s). Jugavool määrab selle, kas ilmastik vastab aastaajale või mitte.

Külmal aastaajal lookleb jugavool reeglina väiksemal laiusel ja Eesti jääb sellest põhja poole külmemale alale, soojal aastaajal aga nihkub jugavool enam poolusele lähemale, nii et Eesti satub soojema õhumassi alla, kuid võib esineda anomaaliaid – sel juhul ei meenuta suvi suve ega talv talve.

Üleminekuaastaaegadel võivad need atmosfäärilained ulatuda Aafrikast Skandinaavia põhjatipuni: ilm on sel juhul muutumas üsna kiirelt soojast külmaks ja vastupidi, mida iseloomustab selle nädala ilm.

Jugavoolu all mõeldakse tavaliselt tugeva tuulega kitsaid alasid troposfääri ülaosas ja stratosfääri alaosas. Jugavool on mõne kilomeetri paksune, pikkuselt võib loogelda ümber maakera.

Õhu liikumine 300 hPa pinnal ehk ca 9 km kõrgusel, kus tüüpiliselt asuvad jugavoolud. Mida sügavam punane, seda kiiremini liigub õhk. On näha, et otse Eesti kohal on intensiivne jugavool, millest põhja poole jääb külm ja lõuna pool soe õhumass. Foto: Netweather.tv

Maapealne vaatleja võib visuaalselt jugavoolu aimata teatud pilvede järgi, mis tekivad jugavoolu tsüklonaalsel poolel. Pilved kuuluvad ülemiste ja keskmiste pilvede hulka ja on väga kiiresti muutuva välimusega, olles siiski tihti paralleelsete ribadena, mis näivad silmapiiri lähedal koonduvat – vanarahvas nimetab neid Noa laevaks.

Jugavool tekib väga erinevate omadustega õhumasside kokkupuutealal ja see juhib tsüklonite-antitsüklonite liikumist, kus need soodsate tingimuste tõttu sageli ka tekivad.

Jugavoolu kohal on väiksem või suurem tropopausi katkestuspind, st tropopausi kõrgus muutub hüppeliselt. Pinnamoe jm tegurite tõttu on jugavool sageli väga looklev, kuid õhu liikumine toimub põhjapoolkeral siiski keskmiselt läänest itta, kaldumist põhjustab Coriolise jõud.

Enamasti eristatakse polaarset ja lähistroopilist jugavoolu, mis eraldavad vastavalt polaarset ja troopilist ning troopilist ja ekvatoriaalset õhumassi. Lähistroopiline jugavool on palju tugevam ja püsivam kui polaarne jugavool. Nendes liigub õhk läänest itta. Jugavoolude keskmine asukoht muutub vastavalt aastaajale: suviti asuvad suurematel laiuskraadidel kui talviti. Lisaks on olemas veel ekvatoriaalne jugavool, mis asub umbes 20 km kõrgusel aluspinnast ja õhuvool on seal idast läände.

Eesti jaoks on kõige olulisem polaarjugavool, millega on otseselt seotud polaarfront. Viimane põhjustab meie väga muutlikku ja eripalgelist ilmastikku, sest polaarfront on väga liikuv ja muutlik.

Kontrast sooja lõuna ja külma põhja vahel on praegu suur, põhjustades tugevat jugavoolu, milles õhu liikumine kohati ligi 300 km/h. Kord on üks looge meist põhja, siis jälle lõuna pool. Seetõttu oli neljapäev väga soe (ligi +15 ⁰C) ja niiske, kuid reedel jaheneb märgatavalt, on tormine. Edaspidi on ilm juba hilissügiseselt jahe.