Aiajäätmed päästavad mulla vedamise vaevast

Sügise edenedes koguneb järgmise aasta kurgipeenrasse aina kõrgem kiht taimsed jääke: mahalõigatud pealsed, puutuhk ja lehed. Foto: Riina Martinson

Sügisel tekib aias kärutäite viisi jäätmeid: püsikute mahalõigatud varred, viimane muruniide ja puulehed. Kõike seda on nii palju, et kompostikast ei suuda vastu võtta. Nii nuputataksegi, mida kõige selle suvise iluga nüüd peale hakata. Pahatihti satuvad need jäätmed metsa alla (koos kahjurite ja võõrliikide seemnetega) või veel hullem – rändavad prügilasse.

Mina otsustasin sel sügisel meelde tuletada aastatega kogunenud head nõuanded, mida Maa Elu aiakülgedel kajastanud oleme, ja meisterdada järgmiseks aastaks ühe kõrge ja sooja kurgipeenra. Kuna maapind on mu aias väga raske ja savine, siis nagunii on vaja nõudlikumate taimede kasvatamiseks mulda juurde tuua. Miks siis mitte seda ise tegema hakata? Mitu muret korraga lahendatud.

Kuiv ja märg segamini

Tuleva aasta peenra asukohaks sai tänavune hernepeenar, mis kõige esimesena tühjaks jäi. Sinna hakkasin kuhjama järgemööda oma aja äraelanud pealseid: suvikõrvitsad, ülekasvanud salatid, umbrohi, muruniide, äraõitsenud suvelilled, siis juba püsikute pealsed.

Vahepeal sai täis kamina tuhasahtel, seegi rändas taimejäänuste peale, siis hakkasid tasapisi kogunema kuivad puulehed, jälle püsikute varred ja selle otsa viimane muruniide segatud peenestatud puulehtedega. Kuivi puulehti jagub tänavu veel riisuda ja peenrasse lisada ilmselt mõneks nädalaks. Rusikareegel on, et nii kompostikasti kui ka sooja peenrasse tuleb vaheldumisi laduda kiht kuiva ja kiht märga materjali.

Kõige lõpuks viskan peale mulda ja nii see roheline kuld peaks hakkama tasapisi mustaks kullaks muutuma. Eks kevadel näeb, kui palju taimeosad laguneda on jõudnud. Istutusaukudesse tuleb ilmselt pisut mulda lisada, aga kevade edenedes peaks lagunemisprotsess jõudsalt käima minema ja seega ka soojust eraldama.

Puulehtedest peenar

Kel plaanis mõni uus istutusala rajada, võib sügisel kokkuriisutud puulehed selleks tarbeks käiku lasta. Kui on lehti väga palju võtta, võib tulevase peenrakoha mõnekümne sentimeetri paksuselt lehtedega katta ja jätta need kõdunema. Kui suvest on üle jäänud, siis võib kanakakapaki sinna tühjendada, talvel aeg-ajalt puutuhka peale raputada ning kevadel mulda peale tuua.

Et aga olla kindlam, et umbrohi uues peenras vohama ei pääseks, tasub plaanitava peenra ala katta mitmekordse papikihiga. Võib kasutada ka ajalehti, kuid neid tuleb panna vähemalt viiekordne kiht. Nüüd kuhjake peale puulehti ja jätke kevadet ootama.