Saaremaal Kõljala külas asuva Kasesalu mahetalu perenaine Veeve Kaasik on hinnatud taimekasvatuse valdkonna konsulent, kes oma teadmistepagasi suurendamiseks ka ise mahetalu peab.
Väiketalunikke hakkab väheks jääma
Kasesalu mahetalu asutasid Veeve ja Valdek Kaasik 30 aastat tagasi. Mahepõllumajanduse põhimõtteid on talus järgitud esimesest päevast peale ning seda on ka laiemalt märgatud ja hinnatud.
Juurte juurde tagasi
Kasesalu mahetalu asub linnulennult Kaali kraatrist kilomeetri kaugusel. Veeve juured on sealsamas, Olustveres ja Tartus põllumajandust õppinuna naasis ta kodukanti tööle. Sovhoosis töötas ta agronoomina riigikorra vahetumiseni, seejärel hakkas talu pidama.
Mõnel hektaril kasvatati maasikaid, peeti viit lehma. See kestis kolm-neli aastat, kui Veeve sai aru, et ta ei kulutanud koolipinki lihtsalt selleks, et lehmi lüpsta. Pealegi läksid piima kokkuostuhinnad alla ja ta hakkas talupidamist kokku tõmbama – loobus lehmadest ja keskendus pigem köögiviljakasvatusele.
Aga mis peamine, ta otsustas oma talletatud kogemusi ja teadmisi ka teistega jagada ning asus taimekasvatuse konsulendiks. Selleks tuli teha mahukas test ja iga viie aasta tagant peab ta komisjonile esitama viis tööd nõustamise kohta. Kokku on ta ametit pidanud 22 aastat ja praegu töötab Maaelu Edendamise Sihtasutuse taimekasvatuse konsulendina. Tema tublidust on hinnatud: 2013. aastal tunnistati ta Eesti parimaks konsulendiks ja 2019. aastal sai ta maaelu edendamise eest maaeluministrilt Tarmo Tammelt hõbemärgi.