:format(webp)/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
/nginx/o/2021/10/18/14147794t1h7ed6.jpg)
Tõusev täiskuukuma on üks lummavamaid asju, mis paneb hundid ulguma ja inimesed ohkima. Aga täiskuu teeb ka asjad nähtavaks.
Looduskalender ⟩ Kas oktoobrikuine müristamine ennustas sooja ja pikka sügist?
Kuldsel taustal on näha, kuidas sügistormi lapsukese käed sasivad tammepuud: sikutavad, tirivad, kakuvad ja rebivad. Tamm peab vapralt vastu, aga hommikuks on kahupea soeng ikkagi kuidagi hõredam.
Aga ses täiskuuöös on ka hääli: kaaga-kaaga-kaaga läheb haneparv mustade siluettidena üle täiskuu, suure vankri aisaots näitamas teed. Põhjalas hanede sünnimaal keerutab tuul juba lumehelbeid, koguni hangi, eks ongi aeg.
Haneparvede järel peaksid minema liugutavad luiged. Veel istuvad nad keset oraserohelist põldu, nagu ehmatavalt laiali laotatud paberipakid, aga peatselt laotatakse seesama põld täis suuri lumepaberirulle.
Vaprad lendajad
Kõige hämmastavam on aga leida selles öös volksav konn, kes mõõdukalt valitud laiskade hüpetega su ees üle tee läheb. Päeval võib nendesamade talvituspaikade poole volksavate konnade kannul näha veel ka madusid, ei ole nemadki urgu pugenud.
/nginx/o/2021/10/18/14147790t1h6d1d.jpg)
Ja mis kõige kummalisem. Reedel, kui mu ema aiamaad koristas, sai ta sutsata mesilaselt, kuigi läheduses ühtegi mesitaru pole. Vaprad pisitiivalised püsivad veel lennus, ka herilased. Koguni liblikaid lendab veel ringi. Ja maamajas mängivad majja talvituma tulnud metsakärbsed meiega okasroosikese ärkamismängu: piisab ahju soojast suudlusest, kui terve tuba on jälle täis sumisevat musta kihelust.
Kõmisev oktoobrikõu
Möödunud nädalal saime kogeda ka ppärast mihklipäeva saabunud kõuekõminat. Ennustab see siis peatseid lumepilvi või ikkagi pikka-pikka sügist?
Kui oktoobris veel müristab, siis on pikka, sooja sügist oodata. Räpina
Lõuna-Eestis taevasse kerkinud mustsünkjad pilved lasid sadada ka ligi poolesentimeetristel raheteradel. Põhjapool seinana maha sadanud vihm pani taevasse lehvima ka vikerkaare. Sügisene vikerkaar on siiski kogu selles värviliste lehtede pillerkaaris justkui raiskamine.
Õitseb ja õilmitseb
/nginx/o/2021/10/18/14147791t1h7242.jpg)
Taimeriik on jagunenud kahte leeri, kõik mis kõrgel ja taeva pool, on raagus ja värvitu. Maarahvas aga õitseb ja õilmitseb. Sel nädalal kaotasid oma viimased lehed vahtrad ja haavad. Vaid õunapuu proovib püsida pruunrohelisena.
Seevastu muru on rohelisemast rohelisem, lillepeenral vohab vesihein ja nõges. Saialilled säravad aiamaal, nende kõrval õilmitseb litterhein ja üksik kõhekollane võilill. Seeneriik on väsimatu, sel nädalal tuli isegi muruplatsidele tindikuid juurde.
Koo kindad!
Käi sel nädalal mõnel õhtul ära oma ema juures ja palu tal endale kindad kududa. Lõnga saad kaasa võtta turult või laadalt, seal on saadaval koguni taimedega värvitud lõngu ja sobivad sukavardad igast suuremast marketist. Hea on emal kududa ja rõõm Sinul külmaga kanda. Ja ära unusta palumast õpetust, ka teie mehed, kuidas ise kindaid kududa – ikka 12 silma vardal naistekindad ja 14 meestekindad, seejärel ringiratast ikka ülespoole, pöidlaauk parajale kõrgusele ja pöial otsa. Lumelell on tulekul ja paljakäsi lumesõda ei mängi.
LASTELE Ilmamäng: Lumehelveste püüdmine
Ilmatargad lubavad sel nädalal esimest lund. Esimese lume sadamise ajal tuleb õue joosta ja seda ei saa keelata ükski tubane lauluharjutus, keemiatund või vanematel raske koosolek. Pange tumedamad kindad juba valmis. Esimesed helbed tuleb püüda kindale, neid uurida-puurida, ennustada selle järgi, milline tuleb talv – kui need on suured räitsakad, siis tulevad paksud kasukad, kui pikkade ja sihvakate kiirtega, siis lõbusaid suusasõite, kui uhked ja hästi hargnevad, siis lõbusaid pidusid. Esimesed helbed tuleb keelega kindalt ära limpsata, siis läheb kõik hea ka täide, neid helbeid võib pildistada või pärast