/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/13/14135207t1hb1a8.jpg)
Üks kõige enam elevust tekitanud teema oli läinud nädalal kindlasti Lätis Valmieras avatud Lidli pood. Kui odavad seal hinnad ikka on? Kas Eestisse jõudes raputab see sakslaste poekett kogu siinset toidukaubandust?
Mis siin ikka oletada, Maa Elu võttis kätte ja sõitis kohale, et oma silmaga pilk peale heita. Valmieras poe ees parklas autost välja tulles ohkasin südamest ja ütlesin kaasatulnud sõbrannale, et kui poleks peatoimetajale lugu lubanud, keeraks kohe otsa ringi. Poodi sisenemist ootas 200meetrine järjekord inimesi.
Aga olin vaid jõudnud kurta, kui lähedusest kostus sulaselges eesti keeles, et ei tasu karta, see järjekord läheb kiiresti, 15 minutiga oleme poes sees. Läksime siis raudpiirete vahelt järjekorra lõppu, nagu mõnele rokikontserdile. Ajaviiteks uudistasin ootejärjekorras seistes parklat ja silma jäi kümmekond Eesti numbrimärgiga autot. Ilmselt on praeguseks juba sajad, tõenäoliselt hoopis tuhanded eestlased selles poes käinud.
Elevust tekitas pood ka lätlaste seas, kogu järjekord sumises lõbusalt. Umbes veerand tunniga poe ukseni jõudsimegi, üks noormees kogus parklast ostukärud kokku, tõi ukseni, kaks neiut lasid need pihustiga üle ja võiski salapärast toidumaailma avastama minna.
Kohalik on kallim
Olid mullegi uudistest silma jäänud reklaamid, mis lubasid 39sendist banaanikilo ja 1.15 eest broilerit, aga loomulikult tekitasid sellised hinnad skepsist. Poes selgus, et banaane jagub küllaga ja need näevad väga ilusad välja. Lisaks jäi pilk pidama 49 sendi eest müüdavatel kobartomatitel ja jääsalatil – väljanägemine mõlemal viis pluss.
Minu Lätti sõidu üks eesmärk oli uurida, kui palju kohalikku kaupa Lidli lettidele jõuab. Köögiviljalettide juures jäi silma nii kohalikku kui ka Poola-Hispaania kaupa. Üliodavalt müüdi kaugemalt toodut ja näiteks kohalik kurk oli peaaegu kaks eurot kallim kui 79sendise kilohinnaga võõramaine. Võite arvata, kumba rahvas haaras? Loomulikult soodsamat.
Väljanägemiselt igati ilusatele köögiviljalettidele järgnes lihamaailm. Siin pakuti soodushinna ehk akcija raames 99 sendiga hakkliha ja 1.29 eest sealiha, lõhefilee oli 6.99, aga üldiselt tundus lihatoodete hinnatase meie Maxima kanti olevat, võib-olla mõni toode sentide ulatuses soodsam-kallim, kana pigem kallim. 1.15 eest pakutav broiler nägi välja igati viisakas.
/nginx/o/2021/10/13/14135208t1ha0fa.jpg)
Juustu ja muude piimatoodete lett oli pikk ja rikkalik. Üritasin sealt Eesti tooteid leida. Eestikeelseid pakendeid jagus küllaga, aga enamikul selgus tagaküljelt pisikest kirja uurides, et toodetud Poolas. Ainuke tuttav pakend kogu pika leti peale oli üks(!) Karumsi kohuke.
Pika otsimise peale leidsin ühe Eestis toodetud jogurti, mille pakend täiesti tundmatu, ilmselt siis spetsiaalselt Lidli ketile toodetud.
Veel jäi silma ja rändas mu ostukorvi 49 senti maksev kahekilone jahupakk, ka 1.29 eest müüdav kahekilone kassitoidupakk sai väga sügava kahtlusega ostukärusse tõstetud – on ju kassid üsna valivad toidu suhtes, minugi omad on väga etteheitvat häält teinud, kui olen mõnda uut toitu neile proovimiseks toonud. Aga üllatus – seda sõid isukalt nii kassid kui ka koer.
Kohv oli mul kodus kohe otsa saamas, aga lühikese kohviriiuli ees käisin edasi-tagasi ja tulin tulema. Kohvisordid olid tuttavad ka meie poodidest, aga hind pigem kallis, ka akcija pakkumine. Asjatundjad teavad rääkida, et kohv pidavatki Lätis kallis olema ja seda käiakse Eestist ostmas.
/nginx/o/2021/10/13/14135209t1hc57a.jpg)
Kassas järjekorda polnud ja käekotist oma kilekotti otsima asudes märkasin, et kassast läbikäinud kaup on juba kahe nobeda neiu käte vahelt kilekottidesse rännanud. Olgu siis seekord nii. Kolme kilekotitäie toidu eest pidin maksma 17 eurot sentidega. Pole sugugi paha.
Täiesti uus valik
Mida siis kokkuvõtteks öelda? Kohalikku kaupa on väga vähe, ehkki ka eestikeelsete kirjadega pakendeid torkab palju silma, aga need valdavalt Poolas tehtud. Kui kampaaniahindu mitte arvestada, on hinnatase meie soodsamate poodidega enam-vähem sama. Pärnusse ehitati Lidli pood Maxima lähedale ja ainult hindade pärast ma küll praegu üht teisele ei eelistaks. Ent kui Lidli akcija’d pole vaid avamishinnad ja säärased ülisuured soodustused jäävad ka edaspidi kehtima, siis see on kindlasti argument sakslaste poe uksi kulutada.
Ja peamine. Astu sa sisse ükskõik millise Eesti või Läti poe uksest, suur osa kaupa on sama. Lidlis aga otsi tikutulega mõnda tuttavat kaubamärki. Peale Karumsi kohukese ja kohvipakkide muud meelde ei tulegi.
Kui sageli olen poekettide kõige soodsamat omamargitoodet ostes pettunud – kvaliteet kehv, siis Lidlist toodu on seni minu perelt vaid heakskiitu leidnud. Lausa kahetsen, et sealset odavaimat Gouda juustu vaid ühe pakendi ostsin.
Minu mulje on seega: hinnad ei üllatanud, küll aga täiesti teine kaubavalik ja see, et kõige odavam on samuti maitsev.