Kui kauaks kodumaist köögivilja jagub, sõltub ostjate valikutest

Köögivilja hind tekib sellest, et kasvatamine tähendab paratamatult käsitööd. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane

Nii ilusat sügist nagu tänavu, kus kõik tööd nõnda hästi ära annab teha, Rautsi talu peremees Aarne Põri oma 55 aasta juures ei mäletagi. Saaremaa köögiviljakasvatajal oli esmaspäeval käsil kartulivõtt ja jõutud oli sordini, mis üllatas kuumale hea vastupidavusega. „Sordi ‘Baltic Rose’ vaatepilt oli kohe väga nauditav. Kui mugulate arv oligi tagasihoidlikum, siis suurus avaldas muljet. Seemnekartuleid annab algseemneks lausa leida,” selgitas ta.

Rautsi talus käib veel ka lehtsalati võtmine, mida tehakse seni, kuni käed kannatavad õues tööd teha ehk kuni jaanuarini, arvas peremees.

„Ka porgandi koristusega me väga ei kiirusta, seegi on pigem jaheda aja töö. Praegu käib säilitusporgandil suhkru kogumine,” märkis ta. Ees ootab veel tatrakoristus, seda nii pooleteise nädala pärast. „Praegu on tatral tera veel liiga roheline. Niiskust üle 22 protsendi, koristamiseks on parim 17–18 protsenti,” selgitas ta. Novembris alustatakse küüslaugu mahapanekut järgmise aasta saagiks.

Köögiviljakasvatajal pole tööst kunagi puudus ja seda on meeldivam teha, kui ka hinnad turul on viisakad. „Eks köögiviljakasvataja ootas ammu aega, kus linnainimene peab hakkama rahakotti kergendama, et kodumaist head toitu kätte saada. Välismaalt võib kõike sisse vedada, kuid praegused hinnad on kas rohepöörde või vanajumala tahte järgi tõusnud igal pool köögiviljakasvataja jaoks õiglasemale tasemel,” arutles ta.

Hinna üle ei saa nuriseda

Kes praeguse turul pakutava köögivilja hinnaga rahul pole, see on Põri meelest kitsi. Ostjale selgituseks märgib ta, et köögivilja hind tekib sellest, et kasvatamine tähendab paratamatult käsitööd. „Köögivili käib üle käte või käte vahelt läbi ja nii tulebki sellele asjale hind külge,” selgitas ta. Tänavune aasta on köögiviljakasvatajale kindlasti rohkem meeltmööda kui eelmine, mil tühi pudel poes maksis rohkem kui kilo kartulit. See näitas köögiviljakasvatajale selgelt, et väärtuste tasakaal oli paigast ära.

Tänavu on eriti kõrgeks tõusnud tatra hind, ju seda on vähe maas, arutles Põri, ja gluteenitalumatuid aina rohkem. Nii see nõudlus hinda kasvatab ja neil on tatart paarikümnelt hektarilt koristada aina meeldivam.

Saagid tänavu just suured ei ole, kartulit vähem lausa kolmandiku jagu, kuid kvaliteet jällegi paistab parem kui eelmisel aastal. „Kuid kapsalised pidasid meil suvekuumusele kenasti vastu, ühelgi aastal pole nii võimast lehtkapsast olnud kui tänavu,” märkis ta.

Nii usub Põri, et Eestis kasvatatud köögivilja jagub, kui seda vähem raisatakse.