/nginx/o/2021/10/13/14135061t1h1526.jpg)
Inimene on kord juba nii loodud, et ikka tahab tema teada, kes on parim. Esimese teadaoleva künnivõistluse Eestis võttis ette C. R. Jakobson 1874. aastal Kurgjal, et tõestada terashõlma üleolekut tavapärasest puuadrast. Edaspidi toimusid kündmise võistlused vastavalt võimalustele. Aastal 1964 peeti Rapla rajooni meistrivõistlused kündmises Kehtnas ja 1965. aastal üle-eestilised Adaveres. Septembrikuu kolmandal laupäeval peeti Olustveres juba 47. Eesti künnimeistrivõistlused.
Võistukündi tehakse ühiselt kokku lepitud reeglite järgi. Ülemaailmselt kureerib seda tegevust Maailma Künniorganisatsioon WPO (World Ploughing Organization), mille peakorter on praegu Iirimaal. Eestis organiseerib künnivõistlusi ja propageerib võistukündi MTÜ Künniselts, mida juhib viieliikmeline juhatus. Juhatuse esimees on Margus Ameerikas.
Nagu paljudel teistel riikidel, on ka Eesti võistukünni juhend koostatud maailma künnivõistluste reeglite alusel. Viimane redaktsioon on pärit aastast 2017 ja sel talvel tuleb meil seda mitmes punktis ajakohastada. Seetõttu kutsub siinkirjutaja üles kõiki huvilisi juhendiga EKSi kodulehel tutvuma ja leitud ebatäpsustest või mitmetimõistetavustest teada andma aadressile vosat@hot.ee.
Tihti öeldakse, et võistukünnil pole tavakünniga midagi ühist. Niiviisi öelda ei ole õige. Kuigi võistlejatel on platside kündmisel võimalus läheneda loovalt nii mõnelegi künnivõttele, siis eesmärk on ikkagi sama. Kogu plats tuleb ära künda nii, et oleks tagatud umbrohtude ja muu orgaanilise materjali matmine viilude alla sääraselt, et viiludest saaks hõlpsalt harida hea külvialuse järgmise aasta saagile. Selle käigus peab kogu plats olema küntud ühetaoliselt ja vahelejättudeta. Lihtne öelda, aga väga keeruline teha. Lisaks reeglite tundmisele ja oskusele masinat käsitseda on väga tähtis ka oskus tajuda mulda ja teha vajalikud adraseadmised enne viilu pöörama asumist.
Kündmiseks kasutatakse hõlmatru. Enamasti on need kahesahalised, kuid võivad olla ka kolmesahalised. Eestis võivad vabaklassis kündma tulla kõik soovijad suvalise sahkade arvuga pöördadraga. Lisaks võisteldakse Eesti künnimeistrivõistlustel veel kolmes klassis: meistrid tava- ja pöördatradel ning noored.
Oskusele säärane olukord lahendada agronoomiliste nõuete kohaselt esteetilisel viisil võistukünd pöördadraga taandubki.
Võistukünni platsid on kokkuleppeliselt 20 meetrit laiad ja 100 meetrit pikad. Paiknevad tavaliselt ühes reas kõrvuti nii, et võistluse lõpuks on kogu ala vahelejättudeta ära küntud. Pöördatrade platside laius on ühest otsast 16 ja teisest 24 meetrit, mistõttu tekib neil platsidel viilude viltune liitumine ehk kiil. Oskusele säärane olukord lahendada agronoomiliste nõuete kohaselt esteetilisel viisil võistukünd pöördadraga taandubki. Nelja- ja enamasahalistele atradele jääks nii väike plats kitsaks ja nendele on ette nähtud platsid laiusega ühest otsast 32 ja teisest 40 m.
Parimate väljaselgitamiseks peab keegi hindama võistlejate sooritust. Võistukünni puhul teevad seda grupiti töötavad kohtunikud. Eraldi meeskonnad on sügavuse mõõtmiseks. Künnikohtunikud peaksid (ja pikema võistlustraditsiooniga maades nii ongi) olema võistukünnikogemusega, aga paraku meil selliseid nii palju võtta pole. Kuna hindamine toimib suuresti visuaalse võrdlemise teel, siis saab asjast huvitatud ja vähegi maaharimist taipav inimene kiiresti selgeks hindamise põhimõtte. Seetõttu on peakohtunik kohtunikuametisse värvanud kõiki huvilisi. 2016. aastast on künnivõistlustel olnud vähemalt üks väliskohtunik, sel aastal Olustveres aitasid meil hinnata Soren Korsgard ja Flemming Thorsager Taanist. Mõlemad on maailmameistrivõistluse kogemusega kündjad, kes tegid ka kohtunikele koolituse.
Elu on näidanud, et kohtunikke on alati juurde vaja. Eriti suur puudus on igal aastal platsikohtunikest. Seetõttu palun kõigil, kes on kunagi kündnud või hinnanud ja kellega pole viimastel aastatel ühendust võetud, anda endast teada juba ülaltoodud aadressil. Leiame võimaluse huvilised võistukünni juurde tuua.
Eriti tähtis on kõigi asjast huvitatute ülesleidmine võimaliku künni maailmameistrivõistluste korraldamise valguses. Need toimuvad 2024. aastal Rõhul koostöös Eesti Maaülikooli ja Tartu linnaga. Praegu ei ole veel kindel, et nii läheb, sest pandeemia tõttu on jäänud kaks võistlust (2020. a Venemaal ja 2021. a Iirimaal) pidamata ning loogiline on kõigi plaanitavate võistluste nihkumine kahe aasta võrra edasi. WPO otsust on oodata lähinädalatel.
Siinkirjutaja kasutab juhust ja tänab kõiki kündjaid, kohtunikke ja võistluste organiseerimisel osalenud inimesi heatahtliku koostöö eest. Mitte alati ei ole kõik plaani kohaselt läinud, aga tõeliste põllumeestena oleme alati suutnud kohaneda muutunud oludega. Suur tänu ka kõigile ettevõtetele ja üksikisikutele, kes on leidnud aega ja tahtmist panustada sponsoritena.