Eesti mesi saab oma DNA-testi

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse toiduvaldkonna projektijuhi Kairi Raime sõnul praeguseks kogutud sadu meeproove. Kui on aga mesinikke Narva jõe ja Peipsi järve äärest või Lahemaa rahvuspargi ja Kilingi-Nõmme ümbrusest, kes sooviksid oma prooviga projekti panustada, on nad väga teretulnud. Foto: Erakogu

Teadlaste ja mesinike koostöös luuakse praegu nii Eestis kui maailmas ainulaadset DNA-põhist meetodit mee koostise, ehtsuse ja päritolu tuvastamiseks, et tulevikus oleks võimatu esitada võltsitud mett kodumaiste mesilindude töö pähe.

Osaühing Muhe Mesi ja AS Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus alustasid mee koostist, päritolu ja ehtsust tuvastava DNA-l põhineva meetodi loomise ühisprojekti mullu. „Selline lähenemine, kus uuritakse kogu toidus olevat DNA-d, on väga uuenduslik nii Eestis kui ka mujal maailmas,” selgitas Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse toiduvaldkonna projektijuht ja bioinformaatik Kairi Raime.

Osaühingu Muhe Mesi esindaja Mart Kullamaa, kes aastaid meevõltsingu teemat avalikkuse ees hoidnud, sõnas, et kuigi meil on endiselt mureks nii mee päritoluvõltsingud kui ka muud meevõltsingud, on olukord viimastel aastatel õnneks paranenud.

Kullamaa sõnul paranes Eesti meetootjate konkurentsipositsioon tänu mesilaspere toetusele. Samuti on tõusnud mee hind Lätis ja Leedus – senised päritoluvõltsingud olid peamiselt pärit just sealt. „Kui aga meie saak Eestis peaks tulevikus ikalduma, siis kahjuks on mesinike hulgas neid, kelle moraalinormid ei vasta ühiskonna ning klientide ootustele, ja küllap siis otsitakse vanad rajad jälle välja,” arutles ta.

Kogutud on sadu proove

Projekti põhieesmärk on töötada välja uudsed DNA sekveneerimisel põhinevad meetodid mee koostise, ehtsuse ja päritolu määramiseks ehk lihtsustatult: luuakse Eesti mee DNA-jäljel põhinev mee analüüsimise meetod. Projekti toetatakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmest 16.2.

Uus meetod on Kairi Raime sõnul senisest tõhusam kui PCR-meetod, mida praegu toidulaborites kasutatakse – viimane on tõhus vaid juhul, kui teatakse, mida otsitakse. „Näiteks listeeriabakterit toiduaines. Kogu DNA-analüüs on palju informatiivsem,” selgitas ta.

Millest siis koosneb Eesti mee DNA?