Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Sügise esimene lumi

Esimene lumi ja metsatee. FOTO: Arne Ader

Sügis on väldanud juba teist kuud järjest. Augusti ja septembri alguse ilmastik märkisid suve lõppu ja sügise algust, kuid lumest ei ole senini märkigi. Pärast külma septembrit on oktoobris püsinud hoopis keskmisest soojem ilm. On huvitav mõelda, millal siis esimene lumi Eestis maha on tulnud.

Sügisese kõige varasema lume kohta võib märkmeid leida kogumikus „Inimene ja ilm” (1970), kus kirjutatakse, et 1825. a 17. augustil sadas Põhja-Eestis lund. Kuna see teade on tähelepanuväärne, siis uuris seda põhjalikumalt Ain Kallis, kes vaatas selle aasta Maarahva Nädalalehti, ent ilma kohta midagi ei leidnud. Üks võimalus on, et tegu oli nt lumekruupidega või peenrahega, mille kohta vahel öeldakse ka lumi. Kui on lumekruupide kiht, siis loetakse see küll lumikatte alla, aga mitte lumeks.

On väiteid, et esimene lumi sügisel on Eestis hoopiski 24. septembril olnud, sest üks inimene kirjutas: „1973. a ööl vastu 24. septembrit sadas maha paks (sula)lumi [Tallinnas]. /---/ Lund oli tõesti paksult, aga see sulas paari päevaga. Kaskedel olid kollased lehed küljes.” Kuna see mälestus on tal seotud ühe lähedase inimese sünnipäevaga, tasus olukorda uurida, kuid Riigi Ilmateenistusest öeldi: „26. septembri hommikul sadas märga lund, kell 6 UTC järgi mõõdeti Tallinnas 2 cm. Päeval sadas vihma, nii et see sulas ära. 24. septembril küll midagi ei sadanud.” Kui lisaks vaatasin vanu ilmakaarte, selgus, et õhumass oli lumeks piisavalt külm. Samas oli antitsüklon lähedal. Võib vaid arvata, et sooja mere kohal tekkisid rünksajupilved, mis puistasid lund, aga see ei jõudnud ilmajaama.

Nüüd juba kindlamate andmete juurde. Andmeid analüüsides ja kontrollides on selgunud, et esimene lumi peaks olema 26. septembril 1986 Põhja-Eestis ja 27. septembril 1986 Lõuna-Eestis, kui Kääpal sadas maha 10 cm lumekiht. Tookord jäi õhutemperatuuri miinimum ka 27. septembril miinuspoolele, langedes –7 °C-ni.

Esimene lumi on olnud üpris ekstreemne: 30. septembril 1978 oli Kagu-Eestis lumetorm. 1. oktoobril oli lumikate Võrus 22 cm ja Haanjas 30 cm paksune ja selle sulamine kestis 3–5 päeva. Raske lumekoorma all hävisid koristamata viljapõllud, murdusid saaki täis õunapuu­oksad ja purunesid sideliinid, liiklus oli häiritud.

Hilisemast ajaloost on vahest kõige märkimisväärsem 5. oktoober 2002, kui hommikul hakkas sadama paksu lund, oli kuiv, mitte märg lumi, õhutemperatuur –2 °C. Lund sadas mitu tundi ja moodustus 10 cm kiht. Pärastlõunaks oli sadu läbi ja lumi hakkas sulama. Et see lumi jõudis järgmiseks hommikuks sulada, siis ei kajastu see lumikatteandmetes: lumikate määratakse kord ööpäevas hommikul, nii et see lumi sadas maha ja jõudis sulada kahe vaatlusaja vahel.

Nii sooja ilma nagu kuu esimeses pooles, lähiajal oodata ei ole. Aga ei lähe ka nii külmaks, et võib lund tulla, küll aga vihma. 20. kuupäeva paiku võib Läänemere idarannikule jõuda troopiline õhumass ja sel juhul saame osa suurest soojast (üle +10 °C). Elame, näeme!

Tagasi üles
Back