Uhiuus üürimaja tõi Imaverre uusi elanikke

Ilma üüri­majata poleks Andra Maasik oma kaasaga arvatavasti mitte kunagi Imaverre kolinud. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Kui suvel avati Kesk-Eestis Imaveres maakonna esimese taasiseseisvumisjärgse uhiuue kortermajana Imavere üürimaja, oli see märgiline sündmus. Sündmus, mis näitas, et hoolimata linnastumisest on ka maal elu ja arengut.

Avamisel peeti kõnesid, löödi tantsu, lõigati linti ja söödi torti, kuid tol hetkel ei teadnud veel keegi, kui palju selle maja korteritele huvilisi on. Kas üüripindadele joostakse tormi või kulub aastaid, et majja elanikud leida. Vaatamaks, kuidas tegelikult on läinud, tegi Maa Elu septembri lõpus üürimajja visiidi.

Tahtjaid rohkem kui pindu

Meid majaesisel parkimisplatsil vastu võtnud Järva valla Koigi-Imavere piirkonnajuht Kaido Krause (pildil) selgitas, et 18 korteriga Imavere üürimajja elanike leidmisega probleeme ei olnud. „Avaldusi hakkas laekuma juba eelmise aasta jõulude ajal, kuid rohkem huvi näidati üles tänavu juulis. Siis oli maja juba valmis ning info liikvele saadetud,” sõnas ta. „Nagu eeldada oli, siis üürikorterite nõudlus oli tegelikult üsna suur, sest tahtjaid oli rohkem kui kortereid.”

Viimane üürimaja vaba korter, see oli kolmetoaline, leidis endale elanikud septembri keskpaigas. Krause täpsustas, et tegelikult on tühi ka üks kahetoaline elamispind, kuid seda hoiavad nad sotsiaalpinnana reservis.

Imavere üürimajas on neli ühe-, kaheksa kahe- ja kuus kolmetoalist korterit. Üürnikud soovisid enim saada kahetoalisi kortereid ehk valimiskomisjonil oli Krause sõnul tööd omajagu.

Kaido Krause rääkis, et Imaveres üürimajas leidsid korteri erineva taustaga inimesed, kohapealsete puidufirmade-saeveski-toitlustuskohtade töötajatest alates ja Järva vallaraamatukogu direktori ja koolipersonaliga lõpetades. „Valdavalt on elanikud seotud ikka Imavere või Järva vallaga laiemalt, väga palju kaugema kandi rahvast siin ei ela.”

Kõik elanikud said korteri enda käsutusse n-ö valge lõuendina. Igas korteris on avatud köök (koos köögimööbli ja -tehnikaga) ning hügieeniruumid. Olenevalt korteri suurusest on lisaks üks või kaks magamistuba. Esimese korruse omanikel on pääs privaatsesse aianurka, teisel ja kolmandal korrusel on korteritel rõdud. Igal korteril on numbriline parkimiskoht ja abihoone. Jalgrataste hoidmise ruum on aga ühine.

Mõni kuu tagasi valminud maja ehitusliku poole pealt Krause suuri probleeme välja tuua ei osanud. „Tõsi, eks iga uus asi tahab häälestamist saada, näiteks kütteperioodi eel käisid meil majas tehnikud ja vaatasid, kas kõik korterid lähevad ikka soojaks.”

Siiski osutas osa elanikke järgnevatel nädalatel kehvale veesurvele ning mõningasele viimistluspraagile.