Ülitervislik astelpaju kasvab vähese vaevaga

Veel on lindudest puudele mõned astelpajud jäänud. Foto: Karepa Ravimtaimeaed

Veel on aega korjata astelpajumarju, puudel on veel lindudest natuke alles. Tarvitada saab nii marju kui ka lehti, sest astelpaju on nii kasulik, et on arvatud, et teadlased leiutasid ta laboris.

Harilik astelpaju (Hippophae rhamnoides L.) on hõbepuuliste sugukonda astelpaju perekonda kuuluv kitsaste rohekashõbedaste lehtedega, sügisel erkoranžide marjadega 3–9 m kõrguseks kasvav põõsas. Kasvatatakse tervislike marjade ja raviva astelpajuõli valmistamiseks.

Esimesed andmed astelpajuga ravimisest pärinevad juba aastast 800 eKr. Ka lehed on raviomadustega ja neid tasub korjata. Vanad kreeklased lisanud astelpaju lehti ja noori oksi võistlushobuste sööda hulka, mis mõjus hobustele nii hästi, et karva kohe läikima lõi. Toimib ka praegu. Astelpajulehed olnud ka lendava ratsu Pegasuse lemmiktoit, siit astelpaju nimi Hippophae (kreeka k hippos – hobune, phaos – särav, läikiv).

Astelpaju värsketes viljades on rohkesti C-vitamiini, koliini (110 mg%), flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid.

Palju hoolt ei nõua

Astelpaju on vähenõudlik taim nii mulla kui ka hoolduse suhtes, kasvab ka metsistunult. Marjade saamiseks tuleb iga seitsme emastaime kohta istututada üks isastaim. Seisvat vett ei talu ja koort vigastada ei tohi, näiteks trimmerdades kipub see juhtuma. Oksi lõigates kasvatab uued ja ajab ka rohkesti juurevõsusid. Armastab kasvada päikeselises kohas, siis annab ka rohkesti marju.

Astelpajumarjad ja -õli soodustavad naha ainevahetust, kiirendavad kudede paranemist, on põletikuvastase toimega, leevendavad kiirituskahjustusi, tugevdavad immuunsüsteemi ja kaitsevad maksarakke, taastavad maksakahjustusi (ka alkoholimürgituse korral), vähendavad kolesteroolisisaldust, takistavad vereliistakute kokkukleepumist, on ateroskleroosivastase toimega. Kuna astelpajumarjades on palju kasulikke ained, sh antioksüdante, peetakse neid ka adoptogeenideks, seepärast kasutatakse astelpajumahla üldtugevdava ennetava vahendina gripi jm sesoonsete haiguste ajal. Ka väsimuse korral mõjub mahl hästi.

Marju on kõige kergem korjata koos okstega ja kohe sügavkülma panna. Sedasi suurtes istandustes tehaksegi. Külmunud okstelt saab neid lahti lüüa või noaga eemaldada. Võib ka kohe siirupiks, marmelaadiks või moosiks teha, aga kõige maitsvamad on nad mikseris purustatud ja seejärel kurnatuna toormahlana. Loomulikult võib kohe söömiseks marju noppida ka puu küljest, aga suurema korjamise korral on astlad teravad ja torgeteta alati ei pääse.

Veel on omal ajal ka trimmeriga puud väristades marju puu alla linale kogutud, aga siis tulevad puu küljest ära ka pungad ja järgmisel aastal marju ei saa. Pärast mahla pressimist võib jäägi sügavkülmutada või kuivatada ja kasutada smuutides vm toidu sees. Kasulikumad on siiski kuumutamata marjad, sest ensüümid hävivad kuumutamisel.

Ka lehed kasulikud

Viimaste uuringute järgi on lehtedes veel rohkem polüfenoolseid ühendeid kui marjades ja rahvameditsiinis on neid kasutatud külmetushaiguste ja kolesteroolirohkuse vastu. Lehtedest tehtud vanni on võtnud reuma- ja podagrahaiged. Lehetõmmisega on loputatud tumedamaid juukseid, mõnedel andmetel ka halli värvi kaotamiseks.

Lehed kuivavad toatemperatuurilgi hästi, kuivatis 35–40 ºC juures. Säilitada kuivas ja valguse eest kaitstuna.

Korjatakse juunist oktoobrini, noortel võsudel on praegugi veel kenad lehed.

Tee valmistamiseks valada 1 sl lehti üle kuuma veega, lasta seista 15–20 min. Juua 1–2 tassi päevas. Maitsestada võib siirupi või meega.

Marjade pressimisel saadud kuivatatud jäägist valmistatakse taimeõliga ekstraheerides raviva toimega astelpajuõli. Kuivatatud mass jahvatada, valada üle taimeõliga (1 osa massi, 3 osa õli) ja lasta jahedas pimedas kohas nädal aega seista. Siis eraldada õli settest. Kui soovid säilitada pikemat aega, võib saadud õli kuumutada. Ise olen ka sügavkülmas hoidnud.

Mahl ja marjad on vastunäidustatud haavandtõve korral, ülihappesusega maopõletiku, refluksi ja kivitõve korral. Võivad ärritada magu ja tekitada ülitundlikkust, ka välispidiselt kasutatuna.

Astelpaju marjamahla on Nepaalis kasutatud huule- ja põsevärvina, õli lisatakse nahakreemidesse ja ravisalvidesse. Lehtedest, koorest ja juurtest saab kollast värvi.