Luues uusarendusse unistuste aeda

Aeda planeerides peaks olema pilt, kuhu aed 10–20 aastaga välja võiks jõuda. Fotol olev kaunis ja värviline aed asub Viljandimaal Vilja talus. Foto: Elmo Riig/Sakala

Kinnisvarabuum on täies hoos, uusarenduste pakkumised lähevad nagu soojad saiad. Kui aga uue kodu võtmed käes ja hoovist vaatab vastu tühi muruväli, siis millest alustada, et luua endale unelmate aed? Maa Elu vestles kolme eksperdiga.

Veel enne kui ostuotsus tehtud, soovitas maastikuarhitekt Reti Randoja-Muts hinnata valguse liikumist välis- ja siseruumis. „Üle tuleks vaadata võõraste pilkude eest varjumise võimalused ning kas ja millised on laenatud vaadete võimalused,” rääkis ta.

Aeda peab hindama ka selle pilguga, kas sinna saab paigutada enda soovitud elemente. „Et hiljem ei tekiks kasvuhoone, grilliplatsi, kompostimisplatsi, aedviljapeenarde rajamisel naabritega probleeme,” selgitas maastikuarhitekt Sulev Nurme (pildil).

Tasub tutvuda ka arenduse detailplaneeringuga ja pinnaseoludega, näiteks kas õhukese mullakihi alla on peidetud ehituspraht või kas maa vajab kuivendamist. „Otsustama peaks, kas eelistatud on krunt, kus kasvavad ka puud, või on soov kogu haljastus ise rajada,” kõneles maastikuarhitekt Ülle Grišakov.

Kõrghaljastuse poolt ja vastu

Kõrghaljastatud krundi eelis on see, et puud annavad ruumile kolmanda mõõtme, kõrguse, ühtlasi saab kõrghaljastusse ise vähem investeerida. „Miinuseks on kõrghaljastus, mis on lõunapäikese ees, see vähendab taimede valikut, mida saab aia kujundamisel kasutada. Eriti hull on olukord, kui kõrghaljastus varjutab tubadesse langevat valgust,” selgitas Randoja-Muts.

Kõrghaljastusega krunti ostes tasub Nurme sõnul ettevaatlik olla sellel, kes on mõne puuliigi õietolmu suhtes allergiline.