:format(webp)/nginx/o/2021/10/11/14129855t1h6234.jpg)
Maa on nüüd kaetud paksu ja sügisele ainuomaselt lõhnava lehevaibaga. Selle kauni teki alla on pugenud ka meie tilgatumaks kuivanud allikad ja väiksemad veekogud. Minu maakodu allikatiik on praegu ligi meeter madelamal tavapärasest, aga mõnes allikas pole veepoegagi. Täiesti kuivad.
Täiskuu nädalapärast oma ilmamuutusega peaks tooma ehk ka ladiseva vihma, mis veekogud täidaks, sest öeldakse, et enne langev lumi maha ei jää. Tavapärastel aastatel on esimene lumi tulnud just sellise värvikireva pooleldi lehes loodusele raskeks kasukaks.
Käo kukkumine on aga tänavu tõesti sooja sügist ennustanud. Sest kolm nädalat peale jaani kukkumine on tähendanud, et ka ussid pole kolm nädalat peale usside urguminemise päeva sugugi urus.
Maod on kuu aega peale usside urguminemise päeva õues.
Inimesele võib ju kohati tunduda, et mis soe sügis see on, aga üle 10 kraadine päevasoe kaseb kõigusoojastel ja putukatel tegutseda ja ka lilledel rahumeeli õitseda. Kuigi, jah. Maa on seest kuiv, mis kuiv, ja pigem kannatavad taimed põua kui külma käes, mis paneb ka lehed puude otsast kiiremini langema.
Toomingas mu maakodus on juba ainsagi leheta hallipäiselt aianurgas, saar käib topless rõivastunult. Ka mõni vaher on lehed heitnud ja kaskedeltki on sügis kulla rebinud, lodjapuu ja viirpuu ainsaks ehteks on punaselt säravad marjad.
/nginx/o/2021/10/11/14129857t1hcbe6.jpg)
Neljapäeval Vasknarvas käies nägin, kuidas Narva jõe algus oli tihedalt täis veelinde, kes siia puunide vahele tulnud tormivarju. See torm ei tundunudki inimesele väga vali, aga laululuikedel olid kõigil nokad vastu tuult ja suured sõtkaparved kiikusid veel ning hoidusid lendu tõusmast.
Maismaal nägime ka linde tunduvalt rohkem. Oli nädal, kus linnumehed kurvastasid, et ükskõik kui täis paberilipikuid aknaid ei kleeb, ikka käib iga tund vastu akent üks õnnetu linnupõnts, lõpeb see siis vaid hetkelise peapõrutuse või koguni surmaga. Aga tuule poolt kõrgelt allatoodud rändavad linnud on ka väsimusest tähelepanematud. Siiski ei mäleta ma lapsepõlvest sellist klaasikonflikti. Kas olid aknad väiksemad või klaasid vähema siledusega.
Kõik need, kes muidu unele peaks sättima askeldavad alles ringi – konnad, rästikud ja teod. Karud isegi ei mõtle magamisest ja puistavad järjekindlalt mesitarusid. Aga kuhu neil minnagi, paljud mõnusaks talveuneks valmisvaadatud paigad langevad just praegu harvesterimürinal? Üks karupere lahkus selle peale koguni otsustavalt üle piiri Venemaale. Vaid kitsed on hakanud karja hoidma ja ka kährikuid oli viimase nädala jooksul vähem näha.
Aga putukariik on parajalt augustikuine – taas on välja ilmunud herilased, sääsed ning vahepeal unisemaks jäänud kärbsed on üliaktiivsed ja lipsavad igal võimalikul juhul avatud aknast sisse. Ämblikulapsed sooritavad aga niidilende, härmaöödel saavad härmalõngad nähtavaks.
Inimesed käivad veel soos jõhvikal ja marjavarud ei näi tänavu lõppevat. Seentel on kohati teine laine, aga põhiliselt tassivad seenegurmaanid metsast lehterkukeseeni.
Puuderahvas paneb aga alguse järgmise aasta saagile, sel aastal on sarapuud tihedalt täis uusi isasurbi. Hea pähkliaasta on tulemas, kui kevadpäike liiga vara sarapuu meessugu ei ärata.
Kindlasti tuleks tammetõrukohvi nautlejatel kiiresti ära korjata oma tammetõrude varu, sest muidu saavad need tavapäraselt pasknääride ja hiirte osaks. Ja hundinuiajuurikad on jahuks korjamise küpsuses ning põua tõttu kergesti kättesaadavad. Hundinuia tõlvikud on täis pehmeid seemneid, nendest saab põneva padja.
Linnud läinud lõunamaale, lilledel on surmakuu... Ega nüüd tõesti lilledega enam mängida saa, aga ega siis mängulust kadunud ole. Loodus pakub praegu põnevat seeneriigi radadelt. Nimelt on murumunad mänguvalmis, nende viljakehad on „läinud vanaks” ja pruunikaks. Kui neile nüüd kuiva ilmaga pauh! peale astuda, siis paiskub sealt välja pruunikas toss – just samasugune nagu neil jõuluaegsetel tossupommidel.
:format(webp)/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)