Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Suvine põud kahandas tänavust viljasaaki kolmandiku võrra

Põuasuvel küpses talivili vara ning juuli lõpul tõusis tuhkkuival põllul kombainide järel kõrge tolmusaba, nii ka Pärnumaal OÜ Weissi nisupõllul vastu Läti piiri Veelikse küla all. FOTO: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Viimase põllumajandusloenduse (2020) andmetel toodab ligemale 600 majapidamist 70 protsenti Eesti põllumajandustoodangust. Paraku ripuvad tera- ja kaunviljakasvatajad ilmataadi meelevallas ning peavad börsimaakleritena jälgima maailma- ja koduturul toimuvat.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

„Meil nagu teistelgi tootjatel on lemmikkokkuostjad, kellega koostöö on paremini klappinud,” mainis Pärnumaal tuntud põllumajandusettevõtte OÜ Weiss juhatuse liige Tarmo Mätas. „Vilja hind on aga parem või halvem ikka selle järgi, mis hetkel börsi jälgiv müüja on selle fikseerinud. Seega hea kokkuostuhind täna ei pruugi tähendada veel head hinda müüjale ja kajastuda tema pangakontol ega korvata tänavust kesisemat saaki.”

Maaeluministeeriumi esimese poolaasta ülevaate järgi tõusis detsembrist nisu, odra ja maisi hind maailmaturul märkimisväärselt, sest Venemaa kehtestas ekspordipiirangud, mitut riiki mõjutas põud, häirus logistika.

Konjunktuuriinstituudi andmetel maksti tonni nisu eest 2019. aastal ümardatult 172, mullu 162 ja tänavu teises kvartalis 206 eurot ning odra eest vastavalt 159, 143 ja 171 eurot.

Statistikaameti saagiprognoosist järeldub, et võrreldes läinud aasta tera- ja kaunvilja ning rapsi rekordsaagiga väheneb tänavu teravilja kogutoodang rohkem kui viiendiku võrra. Taliteraviljal 9, suviteraviljal 38 ja kaunviljal 36 protsenti. Vaid rapsitoodang suurenes 9 protsenti.

„Talivilja koristusega alustasime tavalisest nädalapäevad varem, kuid koristus lõppes lausa kuu aega varem kui möödunud aastatel ning kuivatamine oli kiirem ja energiat kulus palju vähem,” rääkis Mätas. „Talinisusaak oli väga hea ja müüsime selle toiduviljana, kuid suvivilja mõjutas erakordne ilmastik ja saak on võrreldav Statistikaameti prognoosiga, keskmiselt 2,6 tonni hektarilt.”

Võimalus eksportida

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul oli taliviljade kasvupind sel aastal rekordiline, 49 protsenti teravilja kogupinnast, mis leevendas üldiseid saagiandmeid.

Tagasi üles
Back