Piimatootjad vahetavad lehmad kombaini vastu

Tihti on taludes lõpetamise taga tööjõu puudus: mõnikord ei luba toimetuleku piiril tegutsemine lisainimest palgata, aga kui isegi seda teha suudetaks, pole töölist võtta. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Kui palju on elualasid, milles Eesti on Euroopa absoluutses tipus? Heas mõttes. Üks selline on lehmade piimatoodang – keskmiselt 9656 kilo aastas. Vaid Taanis on keskmine pisut suurem.

Ometi on piimaveisekasvatajate arv viimastel aastatel kõvasti kahanenud ja kahaneb tänavugi, mil kümmekond karja on juba lõpetanud ja sarnase plaaniga kasvatajaid on veelgi. „Osal on piimakari juba müüdud, aga noorloomad veel alles,” nimetas tõuloomakasvatajate ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko. „Aga jah, neid tuleb kohe juurde. Peaaegu iga nädal on mõni helistaja, kes uurib võimalusi.”

Silma paistab, et tänavu on piimandusega lõpetajate seas peamiselt talud. „Tegu ei ole sugugi väikeste taludega,” ütles Bulitko. „Inimesed on lihtsalt väsinud. Noored, kes võiksid jätkata, ei jätka, sest lihtsam on minna tehnikaga põllule. Ja ongi loomapidamisega kõik.”

Bulitko viitab siin, et mitmed loomakasvatusest loobujad lähevad üle teraviljakasvatusele, mis toob rohkem kasumit.