Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Kümned tuhanded lõhed kibelesid Pärnu jõkke

See oli läinud neljapäeval, mil Järvamaale Türi-Allikule Veskisilla parklasse vurasid kastidega autod, kastis suured mahutid, ühel veel järelkärugi taga. Autodest väljusid inimesed, haarasid kahva ja ämbrid ning kümned tuhanded lõhe noorkalad leidsid veerandtunni jooksul endale Pärnu jões uue kodu.

RMK Põlula kalakasvatustalituse nõunik Ene Saadre selgitas, et Pärnu jõe ülemjooksule asustasid nad 56 000 väikest ühesuvist lõhe noorkala. „Kalad on sellised neljagrammised,” tõi ta välja.

Tarvis on kärestikku

Tol päeval asustati Pärnu jõkke kalu kahes kohas, Järvamaal Türi-Allikul ja Pärnumaal Samlikul. Järgmistesse nädalatesse jääb veel paar käiku Pärnu jõe Pärnumaa lõikudesse. Tähtis on, et kalade vettelaskmiskohas oleks kärestik, sest lõhe tahab seal elada. „Kokku asustame tänavu sügisel Pärnu jõkke 167 000 lõhe noorkala,” ütles Saadre. „Möödunud aastal lasime jõkke samamoodi 120 000 kala. Esimene ports kalu sai Põlulast Pärnu jõkke aga aastal 2013.”

Spetsiaalsest mahutist tõstetakse kalad ämbritesse... FOTO: Dmitri Kotjuh
...millega nad inimjõu abil jõkke asustatakse. FOTO: Dmitri Kotjuh

Ta lisas, et Türi-Alliku kärestikule on nad asustanud väikseid lõhesid neljal korral, alates Sindi paisu likvideerimisest 2018. aasta sügisel, tavaliselt 10 000 kuni 20 000 isendit aastas. „Suuremad kogused lähevad allavoolu suurematele kärestikele, Jõesuu, Vanksi, Muraka ja Sindi piirkonda,” loetles ta. „Peale selle asustame kevaditi alamjooksule suuremaid lõhesid, kes samal ­kevadel siirduvad merre toitumisrändele, üheaastaseid ­on 40 000 kuni 50 000 ja kaheaastaseid 5000 kuni 10 000 isendit. Need kalad on juba elujõulisemad, aga neid on ka kulukam kasvatada.”

Kohapealsed olud määravad

„Kõik olenes sellest, kuidas õnnestus marja saamine,” jätkas ta. „Alguses saime marja Lätist, sest see sobis Pärnu jõele ehk Liivi lahe populatsioonile paremini. Nüüd on meil oma sugukari, kellelt marja saame.”

Saadre nentis, et noorkalade ellujäämine sõltub ennekõike kohapealsetest oludest. „Kirjanduse järgi on pakutud, et 6 protsenti asustatud kaladest on sellised, kes jõuavad elada jões umbes kaks aastat ehk nii kaua, kuniks laskuvad toitumisrändele merre,” nimetas ta.

Ene Saadre rääkis, et ajalooliselt on Pärnu jõgi olnud väga hea lõhejõgi. „Pärnu jõgi on piisavalt pikk ja lõhele häid elupaiku on palju,” põhjendas ta. „Noorkalade asustamise mõte on aga aidata seni kaasa, kuniks tekib sedavõrd elujõuline populatsioon, kes tuleb merest tagasi ja on suuteline kodujões ise sigima.”

Pärnu jõkke lastakse lisaks lõhele ka siiga. Seegi on Põlulas kasvatatud.

Põlula kalakasvatuskeskus on tegutsenud 27 aastat ja on seni ainus kalavarusid taastav riiklik kalakasvandus Eestis. 1997. aastast on Põlulas kasvatatud ja veekogudesse asustatud kokku ligemale 7,5 miljonit eri vanuses lõhe, meriforelli, jõeforelli, siia ja tuura noorkala. RMK on Eesti suurim looduskaitsetööde tegija.

Tagasi üles
Back