Kuhu sobib rajada putukahotell?

Putukahotelli on mõtet rajada linna või linna­lähedastesse aedadesse. Foto: Erakogu

Tolmeldavate putukate arvu drastilist vähenemist aitab leevendada putukahotell, mida nüüd võib leida nii mõnestki linnalähedasest aiast, kuuriseinalt, rõdult või terrassilt.

Ilmselgelt on mängus inimeste omakasu, sest teatud putukaid ligimeelitavate hotellidega on võimalik aeda ahvatleda just neid tolmeldajaid, keda seal vajatakse marjapõõsaste, viljapuude, köögiviljade ja söögitaimede tolmeldamiseks ning kahjurite, sh kirpude hävitamiseks. Hotelli võib meelitada pesitsema, paljunema, talvituma ja suvel varjulist puhkekeskust nautima mesilasi, lepatriinusid ja liblikaid, et need siis omakorda hoolitseksid aia, terrassi või rõdu ökoloogilise tasakaalu eest. Tendentsi levikut näitab kasvõi presidendi kureeritud „Kauni kodu” konkurss, kus igas auhinnatud aias oli olemas ka putukahotell.

Karmavõlast

„Mulle ei meeldi sõna „kahjur”,” ütles putukauurija Urmas Tartes ja lisas, et paari aasta taguses uuringus mainitud arv, et lendavaid putukaid on Kesk-Euroopas 73 protsenti vähem, on hakanud samuti oma elu elama. „Putukahotellist ei tohiks kasvatada mingisugust karma kasvuhoonet, et paneme kusagile pilvelõhkuja katusele puukasti üles ja ütleme, et oleme putukate ees oma võla tasunud,” jutustas Tartes. Putukahotelli on mõtet rajada linna või linnalähedastesse aedadesse. „Siis on see nagu tähelepanu juhtimine, aga mõistlikult segases maakodu aias puudub neil täiesti mõte, sest seal on niigi puuriitu, kompostihunnikuid, kus putukatel on võimalik elutseda,” õpetas Tartes.

Praegu on Tartese meelest just paras aeg hotelli ehitama hakata, kuigi liblikad on juba omale puhkepaiga leidnud ja teist põlvkonda ei tee, kuid paljud putukad venitavad talvitumispaiga otsimisega viimase minutini ja võivad hotelli talvitumiseks vajada.

Putukate diskrimineerimisest

Putukauurija jutu järgi peavad inimesed kasulikuks neid, kes neile meeldivad. „Siil on nunnu loom, aga kas inimesed ikka teavad, et ka üks paremaid puukide söögiloomi, siili kasutatakse uuringutes lausa puukide arvu kindlakstegemiseks,” kõneles Tartes. Koduaia siil ei saa tema jutu järgi puuki niisama, talle toob selle metsast kas koduloom või mõni teine metsas või linna läheduses elav imetaja. „Lemmikloom on kõige suurem puugi levitaja. Kuid mida nunnum keegi on, seda rohkem antakse talle andeks,” rääkis Tartes. Samas kui välimuselt on keegi kahtlane, siis teda tahetakse ära ajada.

See on selline diskrimineerimise vorm, kus putukad ise ei ole otseselt osalised, aga neile omistatakse omadusi, kus nad on kaudselt olustikuga seotud.