Nädala mõte: esimene samm õigluse suunas

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Meie soov loodust kaitsta on kiiduväärt, aga vaid piirangutega seatud eesmärki ei saavuta.
Meie soov loodust kaitsta on kiiduväärt, aga vaid piirangutega seatud eesmärki ei saavuta. Foto: Marko Saarm

Kujutlege, et ostate korteri, mida perele lisaraha teenimiseks välja üürida soovite. Nüüd aga otsustab riik, et see kortermaja on arhitektuuriline pärl, vaja kaitse alla võtta ja ei mingit äritegevust seal. Aga et sa väga ei nuriseks, makstakse majandustegevuse keelu tõttu ikka toetust ka – näiteks 200 eurot aastas. Kas tundub õiglane?

Loomulikult mitte! Aga üsna sarnaselt käituti paljude erametsaomanikega. Riik müüs omal ajal oksjonil metsa. Inimesed võtsid laenu ja soetasid metsa endale pensionisambaks. Siis aga otsustati, et tegu väärtusliku alaga, vaja looduskaitse alla võtta ja mingit majandamist olla ei saa.

Nii oledki metsaomanik, pealtnäha rikas mees, maksad metsaostuks võetud laenu, aga metsast tagasi saad vaid seal jalutamise rõõmu.

Isegi kui su kodumaja katus sisse vajub, ei tohi enda metsa rahaks teha ja kodu muudkui laguneb. See pole väljamõeldud näide.

Nüüd on riik astumas sammu õigluse suunas ja järgmise aasta riigieelarvesse on sisse kirjutatud täiendavad 1,1 miljonit eurot looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks ka nendel metsamaadel, mis jäävad väljapoole Natura 2000 võrgustikku. Paraku on pakutav 60 eurot hektari kohta juba ajale jalgu jäänud – 15 aastat tagasi seatud hüvitise määrad tunduvad vahepeal kasvanud hindade juures kohati suisa narrimisena.

Meie soov loodust kaitsta on kiiduväärt, aga vaid piirangutega seatud eesmärki ei saavuta. Nii võib tulemus hoopis vastupidine olla ja metsaomanik hakkab tegutsema selle nimel, et kaitsealune taim, loom või lind ta maalt kaoks. Kindlasti ei anna ta teada, kui ise mõne harulduse leiab. Ei ole ju normaalne, et looduskaitsja ja metsaomanik nii tihti vastasseisu satuvad.

Sellega kõrvuti, et kuskil kabinetis uute kaitsealade piire kaardile joonistada, tasub ametnikel nuputada, kuidas metsaomanikke looduskaitses koostööd tegema meelitada. Mitte keegi ei suuda metsa paremini kaitsta kui selle omanik.

Ei tasu hakata vaidlemagi, et tänapäeva maailmas on peamine motivaator raha. Nii ongi uus toetus looduskaitseliste piirangute talumise eest õige samm, aga astugem kohe edasi ja viime selle summa tasemele, et metsaomanik saaks oma pensionisambast ikka õiglast kasu. See motiveeriks neid oma kaitsealuseid maid endale hoidma ja uksest-aknast tulevale müügisurvele mitte alluma. Lõpuks võidavad kõik – nii metsaomanikud kui ka looduskaitsjad ja loodus muidugi ka.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles