Maisisaagiga tuleb rahule jääda

Silvi Lukjanov
Copy
Mõnes paigas sai mais juba kaks nädalat tagasi siloks võetud, mõnes paigas võtmine veel käib.
Mõnes paigas sai mais juba kaks nädalat tagasi siloks võetud, mõnes paigas võtmine veel käib. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kuigi tänavune kuum suvi jätab maisisaagi napiks, usuvad põllumehed, et Eesti põllumajanduses on tegemist tuleviku söödataimega, mida tasub kasvatada.

Estonia osaühingul on taimekasvatusjuhi Märt Mölteri sõnutsi mais siloks võetud juba paar nädalat tagasi. Terad tõlvikus olid silo tegemiseks küpsed ja polnud enam midagi oodata. Keskmine saak tuli veidi üle 30 tonni hektari kohta, millega võib Mölteri sõnutsi rahule jääda. Tuleb arvestada, et Estonias pole maisi üle kümne aasta kasvatatud, kuid muidugi alati võiks rohkem saada. „Saagikust võis tänavu mõjutada sordi valik, sest üldjoontes teeme agrotehnoloogiliselt ja väetusfoonilt kõike suhteliselt sarnaselt teistega,” arutles ta.

Rohuniide jäi kesiseks

Estonia osaühingul oli tänavu maisi koristada 300 hektarilt, mida on kindlasti plaanis suurendada, sest mais paistab Eesti kliimas aina paremini kasvavat. Seda enam, et silo aastaplaan jääb tänavu täitmata. Põhjustena tõi kolmandat hooaega Estonia taimekasvatusjuhina töötav mees välja rohusilo viletsa teise niite ja majandi loomade arvu kasvu. „Kui varem oli päevane söödavajadus 3500 tonni, siis hooaja jooksul kasvas see tuhande tonni võrra ja tänavusel kuival suvel oli keeruline loota sedavõrd suurt saagi tõusu,” selgitas ta.

Praegu käib Estonias veel lutserni siloks tegemine ja kavas on korjata kõrreliste rohumaadelt kokku kõik viimased kõrrekesed, kust aga saab. Ent on arvata, et sellest kõigest ei kogune enam kuigi palju silo. Nii usub Mölter, et nad külvavad sügisel veel rukist, millest kevadel kiirelt silo teha. „Ka eelmine aasta tegime nii, kui oli näha, et siloga ei pruugi ots otsaga kokku tulla,” lausus ta.

Paistevälja OÜ juhataja Meelis Mändla hakkas esmaspäeval maisisilo tegema, sest külm oli üle käinud ja sai tegema hakata. Võtta on 80 hektarit, selleks kulub kaks kuni kolm päeva. Saagi koha pealt usub ta, et see jääb kehvaks. „Kuigi tõlvikud on ilusad, jääb maht poole väiksemaks,” ütles ta põllult nähtu põhjal. „Põud tegi oma töö: kus vett rohkem, seal mais võimsam, kuid künkapealsete maisikasv on väga kesine.”

Nii jääb Paistevälja silomaht tänavu vajadusest 10–15 protsenti väiksemaks. „Rohusiloga oli nii, et kolmanda niite niitsin lihtsalt maha, et teha põllule nii-öelda taaskäivitust, sest põuaga olid vaid tutid kasvanud. Saagikus oli väiksem ka neljandal rohumaa niitel,” kõneles Mändla. Samas on mees seda meelt, et sööta saab osaühingu üle 800pealisele loomakarjale arvestada nii palju, kui seda on. Kuna möödunud aastast on ka silo alles, siis väga murelikuks eesootav talv teda ei tee. „Juurde ostma sööta ei pea,” kinnitas ta.

Maisi on Mändla kasvatanud neli-viis aastat, sest tegemist on üsna igades tingimustes kasvava taimega, saab hästi hakkama nii siinse külma kevade kui ka põuase suvega. Kui eelmise aasta silokoguse külluses vähendas ta maisi kasvupinda, siis järgmisel aastal kavatseb taas rohkem külvata. „Silo varud kaovad ju selle aastaga ära, tuleb taas koguda,” lausus ta muiates.

Pärnumaal Pärnu-Jaagupi kandis toimetava Halinga OÜ juht Raul Peetson (pildil) sõnas, et maisi on neil kasvamas 400 hektaril ja selle võtmine käib. Saagikusega saab selle suve juures vaid rahule jääda. „Tõdeme siin järjekordselt, et põllud on erinevad, sordid on erinevad ja sellest tulenevalt ka saagikus väga erinev. Oli taimi, mis olid justkui külmakahjustusega, ja taimi, mis olid väga ilusad 3,5 meetrit kõrged,” tõi ta välja.

Maisil tõlvik nagu olema peab

Peetson peab saagikusest olulisemaks maisisilost saadavat jõudu piimatootmisele. Ka põllumehena alati parimat tahtev mees ei näe ühtegi põhjust, mis peaks tänavu silo kvaliteeti vähendama. „Lehed on natuke kuivanud ja nii on kuivaine ideaalne, tõlvik on selline, nagu peab olema, kuigi mingi haigus on selles sees, mida pole varem olnud, seda peame uurima,” kõneles ta.

Kogu silotegemisega on Halinga OÜ arvestuslikult juba järgmises hooajas. Seda enam, et septembris söödetakse veel eelmise aasta maisisilo ja tänavunegi söödavajadus saadakse Peetsoni hinnangul hoolimata põuasest suvest kätte. Kuna Halingal ollakse seda meelt, et reservi tuleb alati toota, käib lisaks maisisilole ka rohusilo tegu.

Rohi on sügisel kasvuhoo sisse saanud ja Peetsoni kogemus näitab, et kui tahta püsida Eestis tippkarjade eesotsas, siis rohusilo tuleb alati ära teha. „Maisisilo on küll hea, kuid rohusilo peab olema, sest rohust saadavad toitained on piima tootmiseks ideaalsed.” Kui maisisilo on rohkem, saab enam pühenduda rohusilo kasvatamisele. „Rohust silo saamine vajab täpselt õiget ajastust. Selle kasvatamisel on veel mängumaad, avastamist, et sellest võtta rohkem, kui seni võtnud oleme,” selgitas ta.

Samas usub Peetson, et Eestis maisi kasvupind kindlasti veel suureneb, sest kasvatajaid tuleb juurde ja ka pinda laiendatakse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles