Kui eraaedades jäi sel palaval ja haigusteohtral suvel õunasaak tihtipeale nigelaks, siis kogenud õunakasvatajad saagita ei jäänud. Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse õunaaedades on suve- ja sügisõunad juba korjatud ja käimas veel talveõunade noppimine. Kui ajakirjanikele tundusid puud säravpunaste õunte all ülekülluses olevat, siis meile ringkäiku tegev Kersti Kahu nentis: „Ei, meie jaoks ei ole, pigem on saak keskmine, kindlasti mitte palju.”
Kuumus ja kahjurid vähendasid õunasaaki
Ehkki spetsialist ootaks veelgi paremat saaki, on puud siiski täis väga ilusaid õunu. Kahu selgitas, et hea saagi eeldus on iga-aastane korralik võralõikus ning pisut tahavad puud ka väetamist ja taimekaitset. „Seda teeme nii vähe kui võimalik, aga tegema peab õigel ajal.”
Hea saagi tagamiseks peavad puud olema väikesed ja hõredad. Tõesti, Polli aedades näeb vaid selliseid puid, mille otsast saab õunad kätte redeli abita. Eriti säilitusõunte puhul on väga oluline, et vilja saaks õrnalt puu otsast kätte. Kahu õpetas, et õuna ei tohi küljest jõuga tõmmata, vaid keerata. Kui õun valmis, tuleb see keerates väga kergesti lahti.
Tihedas võras on haigustel hea levida, viljad jäävad heledaks ega ole nii maitsvad, kui võiksid ideaalis olla. Mida kompaktsem puu, seda kvaliteetsem õun. Inimesekõrgune puu annab 15–20 kilo ilusaid vilju.