Mait Klaassen: Eesti Maaülikooli lõpetajatest sõltub, kas inimestel on süüa

Tiit Efert
Copy
Rektori ametit on Mait Klaassen pidanud kahes jaos, esmalt aastatel 1993–1997 ja praegu 1. jaanuarist 2008.
Rektori ametit on Mait Klaassen pidanud kahes jaos, esmalt aastatel 1993–1997 ja praegu 1. jaanuarist 2008. Foto: Tiit Efert

Mait Klaasseni juhitud Eesti Maaülikoolis puhuvad muutuste tuuled, sest rohepöörde põhimõtted tuleb sisse viia ka õppekavadesse. Rektor põhjendas intervjuus veenvalt, miks on vaja eraldi maaülikooli ja mille poolest sealt saadud haridus eristub.

Intervjuu Klaasseniga toimus põneval ajal, sest üks tema eelkäijatest on just valitud Eesti Vabariigi presidendiks. Rääkimata kunagisest rektorist ja presidendist Arnold Rüütlist. See näitab Klaasseni sõnul, et haridus, mida Eesti Maaülikoolist (varasem nimi Eesti Põllumajanduse Akadeemia) saab, on universaalne ning aitab elus edasi. Klaassen viitas, et nii Rüütel kui ka ­Karis on EPA lõpetanud. Ta lisas muiates, et presidendi valimise seisukohast on EMÜ rektori amet natuke ohtlik. ­Veterinaariateadlasest Klaassen, kes on kuulunud ka Riigikokku ning pidanud haridusministri ametit, on lubanud, et rektorina ta poliitikaga ei tegele. Rektori ametit on ta pidanud kahes jaos, esmalt aastatel 1993–1997 ja praegu 1. jaanuarist 2008.

Kui Eesti Põllumajanduse Akadeemiast sai Eesti Maaülikool, kas see tähendas ka sisulist muutust?

See muutus toimuski Alar Karise ajal, mille ta läbi viis. Praegu oleme järgmise reformi tippfaasis, jaanuarist oleme teistsuguse struktuuri ja uute õppetoolidega. Ka teatud ülesandeid jagatakse ringi ja uusi antakse juurde. See tuleneb Euroopa roheleppest* ja ÜRO 17 arengueesmärgist, millest suur osa puudutab meie ülikooli.

Mis tudengite jaoks muutub?

Oleme kolme aasta jooksul läbi vaadanud kõik õppekavad ja teinud neis muudatusi. Lisaks viisime majandusõppe kõikidesse õppekavadesse, et igaüks saaks majanduse algtõed selgeks. Meie erialadel õppides on tõenäosus saada eraettevõtjaks päris suur. Praktiline vaatenurk annab võimaluse tegeleda ettevõtlusega paljudes valdkondades: põllumajandus, veterinaaria, loomakasvatus, metsandus. Samuti omavalitsuste juhtimine, ka seal on palju meil lõpetanuid.

Majandust õpetatakse kõigis Eesti ülikoolides, mille poolest maaülikooli haridus erineb?

Meie majandusõpe on praktilise suunitlusega. Seda kinnitab ka see, et paljud lõpetajad on ettevõtjad või seotud ettevõtete majanduspoolega, mis omakorda on sageli seotud rohe- ja ringmajandusega. Näiteks prügimägedel toimuvat ei õpeta peale meie keegi. Jääkideta majandustsüklid on meile eesmärgiks seatud. Toiduainetehnoloogiaga tegeleb meil Polli kompetentsikeskus, seal teeme koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga. Ka oma õppetoolis on võetud suund jääkideta toiduainetööstuse arendamise suunas: et kõik jäägid leiaksid kasutust. Näiteks vaarikaseemneõli: näib, et seda on väga vähe, aga tegelikult väga kasulik aine.

Kui palju maaülikooliga seotud valdkonnad Eesti sisemajanduse kogutoodangust moodustavad?

Kui võtame põllumajanduse esmatootmist, siis vaid mõne protsendi, aga kui lisame metsanduse ja sellega seonduva, siis üle kümne protsendi. Ei pea arvestama ainult esmatootmist, vaid lisama ka arendustegevuse.

On küsitud, kas need paar protsenti sisemajandusest väärivad oma eraldi ülikooli.

Seda on ikka küsitud. Aga neid on üksikuid, kes ei tarbi iga päev sööki ja puhast vett ning seda elukeskkonda, mis meil on. Valdav enamik tarbib nende inimeste loodut, keda me siin õpetame, ja nende inimeste teadmistest sõltub, kas inimestel on süüa ja kui kvaliteetne see on, kas looduskeskkond on jätkusuutlik jne.

Räägitud on ka EMÜ ja Tartu Ülikooli (TÜ) liitmisest.

Soovmõtlemist on palju. Pigem oleme meie ja TÜ mõelnud, et kui teeme midagi koos, jõuame palju kaugemale. Näiteks avasime sel sügisel ühise ingliskeelse magistriõppekava, mis puudutab keskkonnamuutusi. Kui paneme midagi kinni, kaob teaduslik konkurent ja see võib viia kehvade tagajärgedeni.

Me tegelikult ei konkureeri vaid Eesti ülikoolidega, vaid üle maailma. Kogu teadus on rahvusvaheline. Väga vähe on jäänud „naba ümbruse uurimisega” seotud teadust.

EMÜ tegeleb enim kohalike teemadega.

Seda kindlasti, aga kui vaadata protsesse, mis maailmas käivad, kasvõi metsanduses, kus paljudes kohtades, vihmametsadest kuni kõrbealade taasmetsastamiseni Hiinas, on meie metsandusteadlased väga nõutud kaasamõtlejad. See on huvitav valdkond.

Kui palju teiste ülikoolide õppejõududega koostööd teete?

Koostööd on päris palju. Ühisõppekavadest ma ei räägigi. Meie õppejõud käivad väljas ja vastupidi. Neid õppekavu, kus pole üldse vahetust, on raske leida.

Mis on kõige populaarsem eriala?

Sisseastumise arvu järgi majandus, kuhu tahaksid kõik õppima tulla, aga oleme õppekohti mitu korda vähendanud. Suur on ka konkurss veterinaariasse ja mõned keskkonnavaldkonna erialad on väga nõutud. Aga kui on tihe konkurss, saame ka head üliüpilased.

Keda te tööjõuturule ette valmistate?

Alates keskastmejuhist ülespoole, omavalitsustesse, ministeeriumidele spetsialiste, teadusasutustele töötajaid ja loomulikult ettevõtetele. Paljud ettevõtjaid, mitte ainult põllumajanduses ja metsanduses, vaid ka ehitusvaldkonnas on meie inimesed. Samuti firmades, kes tarnivad tehnoloogiaid. Lõpetanute tööpõld on lai.

Töötuid te ette ei valmista?

Oleme püüdnud liikuda selles suunas, et erialasid, millel ei ole rakendust, ei õpetataks. Kes vähegi tahab, leiab meie erialadel rakenduse, aga me ei saa garanteerida, et kõik lähevad kõmmdi tööle. Häda on pigem selles, et kõik tormavad pärast bakalaureusekraadi omandamist tööle. Paljudes kohtades piisab sellest töökoha saamiseks. Aga minu meelest oleks ka magistriõppe läbimine äärmiselt vajalik, et suunduda kuhugi kindlasse valdkonda. Bakalaureus on kõrghariduse esimene aste, millele peaks lisanduma ka teine, magistriõpe, mis on pigem spetsiifiline, valdkonnaga seotud.

Kuidas COVID on mõjutanud EMÜ tööd?

See on kõikidele raskelt mõjunud. Meiegi olime põhiliselt distantsõppel ja osale õppejõududele ja üliõpilastele see väga meeldis, aga osa ei saanud hakkama. Analüüs pole veel päris valmis, aga aeg näitab, kui paljud neist päriselt maha jäävad. Mõned otsustasid vaheaasta võtta. Sel aastal püüame hoida ülikooli maksimaalselt avatuna. Meil on oma riskianalüüs ja ligipääsu õppetööle me kellelegi takistada ei taha ega saa. See on iga õppejõu otsustada, milliseid meetodeid ta kasutab. Suuremad loengud jäävad internetti, aga kõik praktilised tööd püüame kohapeal teha.

Nüüd oleme rohkem harjunud selle viirusega koos elama, arvestame ohtudega ja paljud on ka vaktsineerituid. Kuigi mitte piisavalt. Aga maailma teadlased töötavad sadade vaktsiinide ja ravimitega edasi. Loodetavasti see viib võidule.

Kui palju tänavu välistudengeid tuli?

Neid on tavapäraselt 10 protsendi ümber. Neid tuleb Euroopa Liidu maadest, aga ka Aafrikast ja Aasiast. Veterinaarias on olnud ingliskeelne kursus juba aastaid. Need, kes lõpetavad, lähevad kodumaale tagasi.

Kuidas nad teavad siia tulla?

Eesti riik on end teatud sihtturgudel turundanud. Mis on põhiline – kõikide ülikoolide kodulehed on ingliskeelsed. Kuna kuulume metsanduse ja taimeteaduse valdkonnas esimese saja ülikooli hulka, siis leitakse meid üles. Uuritakse ka riiki ja elukeskkonda. Oleme tuntud oma ülikoolide, haridus-, elatustaseme poolest, aga valitakse ka teiste näitajate põhjal. Ingliskeelsed õppekavad on kõik tasulised. Kõrgharidus on rahvusvaheline, see on paratamatu.

Rohelepe

Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Komisjoni visioon sellest, kuidas leevendada kliimamuutusi, kasutada tõhusamalt olemasolevaid ressursse, pöörata tagasi elurikkuse kadu ja muuta majandus keskkonnasäästlikumaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles