Sookail on parimaid köharohtusid
Valgete õitega sookail moodustab metsa alla suuri valgeid alasid, mis isegi õhtuhämaruses helendavad. Ent marjakorjajal võib see kena taim suvel soos ja rabas pea valutama panna, kuna lõhnab tugevalt. Pikka aega järjest ei ole mõistlik sookailu ravimtaimena kasutada, kuid lühiajaliselt tarvitades saab abi paljude hädade vastu.
Sookail (Ledum Palustre) on kanarbikuliste sugukonda rododendroni perekonda kuuluv 50–120 cm kõrguseks kasvav igihaljaste kitsaste tumeroheliste lehtede ja valgete õitega mais-juunis õitsev kääbuspõõsas. Kasvab soometsades ja rabas, märgadel aladel, mändide, kääbuskaskede ja sinikatega koos. Moodustab tihti raskesti läbitavaid rägastikke. Sookailu kasvab Alaskal, Kanadas, Gröönimaal, Põhja- ja Kesk-Euroopas, Venemaal, Mongoolias, Põhja-Hiinas, Koreas ning Jaapanis.
Korja septembrist aprillini
Korja 10 cm pikkused noored puitumata lehtedega ladvad. Need kuivavad hästi ka toatemperatuuril 25–30 kraadi juures, kuid eluruumides ei tohi neid kuivatada, sest sookailu eeterlikud õlid tekitavad peavalu ja iiveldust. Kuivatis aga muutuvad kõrgel temperatuuril pruuniks.
Tee tegemiseks sobib kõige paremini septembrist aprilli lõpuni korjatud sookail. Siis pole temas ka nii palju mürgist ainet ledooli. Teed võib valmistada ka kuivatamata sookailust, kui haigus nõuab. Toimeained on eeterlikud õlid (ledool, palustrool), kumariinid, tanniinid, flavonoidid, lihtfenoolid (arbutiin).
Sookail on antibakteriaalse toimega, hävitab streptokokke, stafülokokke. Tee aitab köha, kopsupõletiku ja bronhiidi korral, on kasutatud ka tuberkuloosi ja tiisikuse raviks. Kurgupõletiku vastu on abi sookailutõmmisega kuristamisest.
Kasutatud ka tinktuurina, mida võetakse tilkade kaupa sisse köha korral, reuma vastu määritakse valutavaid liigeseid. On ka tehtud mähiseid ja vanne valutavatele reumaatilistele liigestele.
Samuti tehakse sookailust salvi, selleks sobib kõige paremini juunis korjatud õitsev sookail, siis on ledooli 30% rohkem. Kui teed salvi talvistest okstest, peab neid panema rohkem. Salvi on kasutatud rahvameditsiinis nohu, köha, hemorroidide, liigesepõletiku, reuma, ekseemide ja putukahammustuste vastu.
Tee salvi või teed
Tee valmistamisel vala 1–2 sl peenestatud sookailu üle keeva veega ja lase 10 minutit kaane all keeda. Jäta 30 minutiks tõmbama, kurna. Parem on valmistada termoses, valades sookailu üle keeva veega, lasta tõmmata 30 min kuni 2 tundi. Juua tassitäis lonksudena päeva jooksul. Kuuri pikkuseks jäägu 7–10 päeva.
Sookailust on valmistatud Vene rahvaravis kuulsat salvi Ledum. Valmistamiseks sulata rasv (kookos-, palmi- või hanerasv), pane sisse tükeldatud sookailuvõrsed ja hauta kaane all 80–90 kraadi juures 6–8 tundi. Vanasti tükeldati loomarasv ja pandi kihiti sookailu võrsetega ahju, nii et alla ja peale jäi rasvatükkide kiht. Pandi ahju terveks ööks. Pärast hautamist kurnati ja pandi purkidesse, säilitati jahedas. Salvi on kasutatud rahvameditsiinis nohu, köha, hemorroidide, liigesepõletiku, reuma, ekseemide ja putukahammustuste korral. Köha vastu määritakse salvi rinnale, nohu korral ninasse ja nina ümbrusesse.
Sookailu kasutatakse veel parfümeeriatööstuses, naha parkimisel ja meditsiinis. Kuigi ta on meetaim, toodetakse temast ka putukatõrjevahendeid. Matkajad on kasutanud sookailukimpe sääskede peletamiseks. Vanasti pesti sookailuleotisega põrandat, et tõrjuda kirpusid ja lutikaid.
Mesilaste tarudesse pandi vanasti sookailuvõrseid, et närilisi ja haigusi peletada. Peab siiski vaatama, et sookail mesilastele liiga ei teeks. Kasuta tarude all ja põhjas sügisesi võrseid.
Vanasti tarvitati ka õlle sees, et paremini purju jääda, kuid see on ohtlik, sest sookail on mürgine ja võib kahjustada kesknärvisüsteemi.
Ettevaatust – sookailu tinktuuri või vesitõmmise pikaajalisel suures koguses kasutamisel võivad tekkida maoärritus, iiveldus, oksendamine ja seedetrakti põletik. Välispidiselt kasutamisel võib tekitada naha ja limaskestade ärritust. Sookailu eeterliku õli sissehingamine võib põhjustada peavalu.
Hoolimata mürgisusest on sookail üks parimaid köharohtusid, samuti aitab teiste hädade korral. Teda on maailmas kasutatud tuhandeid aastaid. Korjata saab nii praegu seenemetsas käies kui ka talvel ja kevadsuvisel ajal.