/nginx/o/2008/04/15/33308t1h13d6.jpg)
Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira esitles 21. septembril toimunud ÜPP ümarlaual esialgset analüüsi, kus ta oli vaadanud kuidas muutuks toetuste jaotus põllumajandustootjate tootmistüüpide ja suurusgruppide lõikes, kui kohaldada ÜPP strateegiakava sekkumisi.
Analüüsis ei ole võimalik arvestada küll kõikide meetmete ja teguritega, aga esialgne pilt on hämmastavalt kurb. “Praeguse seisuga kavandatud meetmed tooksid kaasa olulise toetuste ümberjaotumise väiksema karjaga piimatootjatele. 72% piimalehmade jaoks toetused väheneksid, aga mis saab sel juhul meie ekspordist,” vahendas Viira sõnu Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri.
Sama seis tuli välja ka teraviljakasvatuses – kavandatud meetmed tooksid kaasa olulise toetuste ümberjaotumise väiksema maakasutusega teraviljakasvatajatele. 74% maa suhtes toetused väheneksid, see seab samamoodi ohtu meie ekspordiambitsiooni.
Lihaveisekasvatuse osas mainis Viira, et uude ÜPPsse kavandatud meetmed tooksid kaasa mõningase toetuste ümberjaotumise keskmise maakasutusega lihaveisekasvatajatele. Samas on positiivne, et 66% ammlehmade suhtes toetused suurenevad.
Samas ta möönis, et lihaveisekasvatusettevõtete analüüs vajab veel täpsustamist, sest palju on detaile, mis mõjutavad üksikute ettevõtete tulemusi. Nt on oluline, kas tegemist on poollooduslike koosluste majandamisega tegeleva ettevõttega või mitte.
Viira nentis, et üldse aru saada, mis toetused ettevõtjale sobiks, võiks olla olemas kas mingi kergelt käsitletav äpp või mu tehniline lahendus (nt virtuaalne farm), kuhu oma andmed sisestades pildi selgeks saab.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)