Mulgid panevad pudru topsiga taskusse

Mulkide pärandit järgib osaühingu Hää Süük omanik Piret Leskova oma koduaias Veskimäe külas nii rõivastuses kui ka kaubamärgi Süü Ää mahenäksitopside kujunduses. Foto: Silvia Paluoja

Mulgimaa pealinna ja tänavuse soome-ugri kultuuripealinna Abja-Paluoja piiri taha jääb sadakonna elanikuga Veskimäe küla, kus pannakse topsi muudki kui Mulgi putru. Selle trikiga on hakkama saanud osaühingu Ää Süük ehk Mulgi murdest linnakeelde öelduna hea söök. Väikeettevõte jõudis kuivatatud Mulgi paladega välja tulla pool aastat enne eriolukorda ja koroonakriisi ning koges, kuidas majanduskaos kaubandusele mõjus.

Mõju oli tuntav ning kaubamärgi Süü Ää all mahenäksivabriku asutanud Piret Leskova ei salga, et pinnale jäämiseks juhatas ta vahepeal Halliste rahvamaja. Lootes, et mistahes eluvaldkonda ei pane valitsus enam nii kinni nagu mullu kevadtalvel, pühendab ta ennast jälle näksidele. Pakendab papptopsidesse kuivatatud brokolit ja hapukapsast, bataati ehk maguskartulit, lillkapsast ja paprikat, punapeeti ja porgandit ning valmistab ainsana Eestis kuivatatud Mulgi pudru ja Mulgi kapsa pudrupalanäkse.

Polegi vaid veganitele

Üllatustooteni Kõhukas jõudis Tartu ülikooli Pärnu kolledžis turismi- ja hotelliettevõtlust õppinud ja Eesti Leaderi liidus tegevjuhina töötanud Leskova, lugedes Eesti Rahva Muuseumis (ERM) Mulgi pudru kui pärimustoidu käsikirjalisi märkmeid.

„Me teeme Mulgi putru kruupidega, aga pärimuslikult on see kartuli-tangupuder,” ütles ta. „Leidsin käsikirju uurides toreda lause, et tänapäeval tehakse Mulgi putru kruupidega, kuna nõukogude ajal oli tangudefitsiit. Meil on tang nüüd selline, et skaala üks ots on Lõuna-Eesti peentang ja teine ots on kruup. Vahepeale jäi mulkidel palju fraktsioone, sealhulgas suurmed ehk uhmris purustatud kruubid.”

ERMis tekkiski Leskoval arusaam, milline peaks olema kuivatatud Mulgi puder, ja ta hakkas õhinal katsetama.