Piimatootjad mures: Lidli ootuses suruvad kaupluseketid hindu veelgi alla

Põllumajandussaaduste hinnad on kasvanud kiiremini kui piima ja sealiha kokkuostuhinnad. Foto: Mailiis Ollino

Piimaliitri tootmiseks kulub farmis 32–34 senti, olenevalt kokkuostjast saab farmer liitrist kas 30 või sent-kaks enam ja poes maksab kilepiima liiter alla 40 sendi. Kuidas on võimalik, et teekond farmist piimakombinaati, seal töötlemine, taas veokitele ja kauplustesse viimine ning kogu teel kulunud kütus, elekter ja inimeste palgad lisavad piimaliitrile vaid 7–8 senti? Paratamatult tekib küsimus: kes tarneahelas tasuta või suisa kahjumiga töötab?

Läinud nädalal Harjumaal Kuivajõe Farmeris toimunud piimandussektori seminaril olid koos piimatootjate, -töötlejate ja kaubanduse esindajad, nii oligi sobiv sellele küsimusele vastust otsida.

Margus Muld. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Põllumajandusettevõtte Agrone juhatuse liige Margus Muld tõdes, et pall tuleb ikka tarne­ahela lõppu välja ja eks need ole ikka piimatootjad, kes praegu kahjumiga töötavad. Kuivajõe Farmeri juht Urmas Põlluaas lisas kõrvalt, et kui piimatootja näeb sellist piimapaki hinda poes, on ta sunnitud nentima, et kõik endale püstitatud eesmärgid tegevuse arendamiseks tuleb lihtsalt läbi lõigata.

Kilepiim on üks säärane toode, mille hind rahva poodi toob, ja nii üritavad kaupmehed hoida valikus vähemalt ühte soodsat piima.

Piimatöötlejad OÜ Nordic Milk juhatuse esimees Ülo Kivine ja Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov rääkisid, et olla maailma kõige odavama piimaga riik ei kõla just uhkelt. Joogipiima hinda mõjutab nii konkurents kui ka asjaolu, et selle osakaal kogu päevas toodetud piimatoodetest moodustab ainult viis protsenti.

Olukord, kus piimatootjate kulud ületavad praegu tulusid, sundis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) saatma maaeluminister Urmas Kruusele pöördumise, milles märgitakse, et Eesti piimakari on tootlikkust arvestades praegu Euroopa tipus, kuid piimanduse jätkusuutlikkus on küsimärgi all.

Eestis on loomakasvatuse vähenemine olnud kolossaalne, mistõttu karjade arvu vähendamise ruumi Eestis enam ei ole.

Põllumajanduskoja nõukogu aseesimees Tanel-Taavi Bulitko rääkis, et tänavu on hulganisti piimatootmisega lõpetajaid, nende seas ka sellised farmid, kus on juba tootmise ajakohastamisse investeeritud. „Eestis on loomakasvatuse vähenemine olnud kolossaalne, mistõttu karjade arvu vähendamise ruumi Eestis enam ei ole,” ütles ta.

Toorpiima ja piimatoodete hinnad on aastaid püsinud samal tasemel. Toorpiima odav kokkuostuhind on küll viimase kümne aasta jooksul kõikunud, aga olnud laias laastus üsna sarnane – umbes 30 eurosenti liitri kohta. Ka on piimatoodete väljamüügihinnad püsinud muutumatuna, sest kauplusekettide surve hinnalanguseks on olnud suur. Kaupluseketi Lidl sisenemisega Eesti turule on jaekaubanduselt oodata veel suuremat survet hindu alandada.

Kauplused ei luba toodete hindasid tõsta, nii on kilepiim ja enim tarbitav sooduskampaania kaudu müüdav juust püsinud poes sama hinnaga juba viimased neli aastat, seisab EPKK pöördumises.

Kaupluseketid hoiavad omavahelises konkurentsis hindu kunstlikult madalal ja poes näeb kilepiima ka 34- või 35sendise liitrihinnaga. Sellise, tootmis­kuludest madalama hinnaga müügi ohjeldamiseks tegi ­EPKK ettepaneku ebaausate kauplemistavade seaduses kehtestada nõue, et sisseostuhinnast madalama müügihinna kehtestamine on lubatud vaid tarnija kirjalikul loal.