/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2013/09/05/2250179t1h066b.jpg)
Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas teisipäeval käskkirja, mille alusel võib tänasest hakata Peipsil jälle põhjanooda ehk mutnikuga kala püüdma.
Peipsil võib suurema silmaga põhjanoodaga jälle kala püüda
Mutnikuga püügi jätkamist võimaldab keskkonnaministri määruse muudatus, mille kohaselt võib 15. septembrist jätkata kalapüüki Peipsil põhjanootadega, mille silmasuurus noodapära lõpuosa 5 meetri ulatuses on vähemalt 104 millimeetrit.
„Kuna ahvenat püütakse peamiselt väiksema silmasuurusega põhjanoodaga ehk mutnikuga, siis pidime püügi vahepeal peatama, sest ahvena lubatud kvoot sai selleks aastaks täis. Suuremale silmale üleminek välistab aga ahvena ja alamõõdulise koha kinnijäämise püünisesse,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.
Ettepaneku muuta põhjanootade silmasuurust tegid Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased.
Ettepaneku muuta põhjanootade silmasuurust tegid Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased. Ettepaneku alusel täiendas keskkonnaminister oma määrust nr 61 „Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2021. aastal“, lubades suurendada põhjanootade noodapära silmasuurust tavapäraselt 48 millimeetrilt vähemalt 104 millimeetrini noodapära lõpuosas.
Üleminek suuremale silmale noodapüügil võimaldab kaluritel 2021. aasta sügishooajal alustada Peipsil põhjanoodapüüki ning püüda latikat ja mõõdulist koha lubatud kvoodi ulatuses.