Põllumajanduskoda: eelarvest tuleb leida raha siseriiklikeks toetusteks ja soodusaktsiisideks
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
14. september 2021, 09:08
/nginx/o/2017/08/20/7009785t1hf079.jpg)
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad ütlesid eilsel kohtumisel maaeluminister Urmas Kruusele, et järgmise aasta riigieelarves tuleb leida võimalused keerulises olukorras põllumajandussektorite jätkusuutlikkuse kindlustamiseks. Samuti loodavad põllumehed, et vähemalt praegusel tasemel säiliksid pärast 1. maid 2022 ka põllumajanduses kasutatava diiselkütuse, gaasi ja elektri aktsiisisoodustused.
Praegune turuolukord on suureks väljakutseks Eesti loomakasvatussektorile, kus toodangu eest saadav hind ei suuda kaugeltki katta tootmiseks tehtavaid kulutusi.
„Jälgime kasvava murega arenguid Eesti seakasvatuses ja piimatootmises. Praegu on väga keeruline olukord Eesti seakasvatussektoris, kus turuhind on drastiliselt langenud, samas kui tootmiskulud on hoopis hüppeliselt kasvanud. Natuke pikemas vaates seisab suurte väljakutsetega silmitsi piimatootmine, aga ka teised loomakasvatuse valdkonnad,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
„Koalitsioonilepingu järgi soovib praegune valitsus väärtustada riikliku toidujulgeoleku tõstmiseks kohalikke tootjaid ja kodumaiseid toiduaineid. Riigieelarve osas tehtavatest otsustest sõltub, kui edukad ollakse valitsusliidu eesmärkide saavutamisel ja kohaliku toidutootmise jätkusuutlikkuse kindlustamisel. Siseriiklike toetuste maksmine ja soodusaktsiiside rakendamine aitab lisaks erakorraliste raskuste ületamisele tagada ka Eesti põllumajandusettevõtetele ausaid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu siseturul, sest kahjuks oleme võrreldes oma konkurentidega jätkuvalt kehvemas positsioonis,“ lisas koja juht.
Siseriiklike toetuste maksmine ja soodusaktsiiside rakendamine aitab lisaks erakorraliste raskuste ületamisele tagada ka Eesti põllumajandusettevõtetele ausaid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu siseturul.
Sõrmuse sõnul peab põllumajanduskoda väga oluliseks valitsusliidu poolt aasta alguses antud lubadust maksta põllumeestele keerulises olukorras kriisiabi või võimalusel üleminekutoetusi. Eesti põllumajanduse otsetoetused on jätkuvalt üle 20% madalamad ELi keskmisest.
„Koda pöördus juba kevadel riigieelarvestrateegia koostamise ajal valitsuse poole lootusega, et järgmise aasta riigieelarves eraldatakse selle vahe tasandamiseks siseriiklikke toetusi 15,3 miljoni euro ulatuses. Toona ütles maaeluminister, et siseriiklike toetuste osas tehakse järgmised otsused sügisel uue eelarve menetlemise käigus,“ selgitas Sõrmus.
Põllumajanduskoda tunnustab valitsust, et käesoleva aasta juunis maksti põllumajandustootjatele lõpuks välja COVID-19 kriisiabi eelmisel aastal ilmnenud probleemide leevendamiseks, kuid kahjuks on kohalikud põllumehed erakorralise toetuse suuruse osas selgelt kehvemas olukorras kui meie otsesed konkurendid lähiriikides Lätis ja Leedus.
Nii eraldati näiteks Eesti piimatootjatele kriisiabi 53 eurot lehma kohta, samas kui Läti karjakasvatajad on abi saanud üle 160 euro. Koja teatel peame väga tähelepanelikult jälgima, et meie ettevõtjatele oleks tagatud võrdsed võimalused Euroopa Liidu siseturul ausalt konkureerimiseks.
Tootmiskulud on kiiresti kasvanud, mistõttu tuleks nende kasvu pidurdamiseks jätkata ka energiakandjate maksustamisel kasutatavate soodusmääradega. Põllumajanduskoda leiab, et vähemalt praegusel tasemel tuleb pärast 1. maid 2022 säilitada ka põllumajanduses kasutatava diiselkütuse, gaasi ja elektri aktsiisisoodustused.
Põllumajandussektori toetamiseks on kütuseaktsiisi langetamine väga selgelt suunitletud ja tõhus meede kodumaise tootmise hoidmiseks ja soodustamiseks. Praegu kehtiv erimärgistatud diiselkütuse aktsiisimäär 100 eurot/1000 l on pea viis korda kõrgem ELi poolt kehtestatud miinimummäärast. Meie lõunanaabrid Läti ja Leedu rakendavad põllumajanduskütusele Eestiga võrreldes ca kaks korda madalamat aktsiisimäära.