Praegune turuolukord on suureks väljakutseks Eesti loomakasvatussektorile, kus toodangu eest saadav hind ei suuda kaugeltki katta tootmiseks tehtavaid kulutusi.
„Jälgime kasvava murega arenguid Eesti seakasvatuses ja piimatootmises. Praegu on väga keeruline olukord Eesti seakasvatussektoris, kus turuhind on drastiliselt langenud, samas kui tootmiskulud on hoopis hüppeliselt kasvanud. Natuke pikemas vaates seisab suurte väljakutsetega silmitsi piimatootmine, aga ka teised loomakasvatuse valdkonnad,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
„Koalitsioonilepingu järgi soovib praegune valitsus väärtustada riikliku toidujulgeoleku tõstmiseks kohalikke tootjaid ja kodumaiseid toiduaineid. Riigieelarve osas tehtavatest otsustest sõltub, kui edukad ollakse valitsusliidu eesmärkide saavutamisel ja kohaliku toidutootmise jätkusuutlikkuse kindlustamisel. Siseriiklike toetuste maksmine ja soodusaktsiiside rakendamine aitab lisaks erakorraliste raskuste ületamisele tagada ka Eesti põllumajandusettevõtetele ausaid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu siseturul, sest kahjuks oleme võrreldes oma konkurentidega jätkuvalt kehvemas positsioonis,“ lisas koja juht.
Siseriiklike toetuste maksmine ja soodusaktsiiside rakendamine aitab lisaks erakorraliste raskuste ületamisele tagada ka Eesti põllumajandusettevõtetele ausaid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu siseturul.
Sõrmuse sõnul peab põllumajanduskoda väga oluliseks valitsusliidu poolt aasta alguses antud lubadust maksta põllumeestele keerulises olukorras kriisiabi või võimalusel üleminekutoetusi. Eesti põllumajanduse otsetoetused on jätkuvalt üle 20% madalamad ELi keskmisest.
„Koda pöördus juba kevadel riigieelarvestrateegia koostamise ajal valitsuse poole lootusega, et järgmise aasta riigieelarves eraldatakse selle vahe tasandamiseks siseriiklikke toetusi 15,3 miljoni euro ulatuses. Toona ütles maaeluminister, et siseriiklike toetuste osas tehakse järgmised otsused sügisel uue eelarve menetlemise käigus,“ selgitas Sõrmus.