/nginx/o/2021/08/18/13999844t1heccd.jpg)
10.–11. august Lääne-Virumaal Aru Põllumajanduse OÜ põldudel läbi viidud viie kombaini võrdlus rukki ja rapsi taliviljade koristamisel näitas, et meie põllud on väga eripärased, mistõttu ühe põllu erinevatel lappidel võib saagikus suurtes piirides erineda.
Kuna olud ka ühe põllu piires võivad olla äärmiselt erinevad, ei saa selliste võrdluskatsete põhjal koostada otseses mõttes kombainide edetabelit. See tähendab seda, et ei ole võimalik öelda, kas üks kombain on selles töölõigus selgelt parem kui teine.
Pelgalt numbrilisi tulemusi vaadates suutis oma koristuslapilt kõige suurema talirukki koguse suhteliselt väikeste kadudega kätte saada Claas Lexion 8900. Talirapsi puhul kujunesid saagikuse ja terakao näitajad kõige paremaks kombainil John Deere X9 1100, see kombain tegi muuhulgas töö ära ka väikseima kütusekuluga. Ka rukki koristamisel näitasid John Deere´i kombainid madalaimat kütusekulu.
Põllumajandusettevõtte ja masinafirmade peamine huvi selliste võrdluskatsete puhul on saada andmeid konkreetsel tootmispõllul maksimaalse tootlikkusega koristamisel tekkiva terakao ja kütusekulu kohta. Lisaks pakub asjatundjatele muidugi huvi terade puhtus ning põhu peenestuse ja laotamise ühtlus.
Võrdlus viidi läbi Aru Põllumajanduse OÜ põldudel ja mitu osalenud kombaini on ka just selle ettevõtte kasutuses. Tegemist on Eesti mõistes suure agrofirmaga, mistõttu vajavad nad mitut jõudlusega kombaini. Sellest oli tingitud ka soov võrrelda omavahel just suure jõudlusega masinaid.
*Viiest kombainist nelja lõikelaius oli 12 m, Case IH AxialFlow 8250 lõikelaius oli 10,66 m
Võrdluskatsete analüüsi koostav Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia teadur Taavi Võsa märkis tulemusi tutvustades, et eesmärk ei olnud kombainid paremusjärjestusse panna, vaid saada kätte mõõtmistulemused, mille põhjal iga huviline saab koostada oma pingerea vastavalt neile parameetritele, mida tema just vajalikuks peab.
„Harva on pelk kõrge koristusjõudlus iga hinna eest õigustatud või majanduslikult põhjendatud. Kompromiss on kusagil keskel ja selle leidmiseks tuleb igal ettevõttel oma olusid, vajadusi ja eriti piiranguid hästi tunda,” selgitas Taavi Võsa. „Tüüpiline pudelikael jõudsate kombainide kasutamisel on logistika – kui äravedu on võimalik hõlpsalt jõudsamaks muuta, siis kuivatusjõudlust hooajal juurde leida pole lihtne.”
Nii leiab Võsa, et teraviljakombaini soetamisel on kasulik püsida mõistliku varu piires ning kaaluda ühe väga suure jõudlusega kombaini soetamise asemel mitme veidi väiksema hankimist. Mis omakorda tähendab vajadust täiendava oskustega tööjõu järele.
Ta rõhutab, et siinkohal toodud võrdlustabelites sisalduvad siiski vaid esmased tulemused, kuna kuivatatud põhuproovide sorteerimine on mahukas käsitöö ja see võtab veel aega. Sellepärast saame esialgu esitada vaid kütusekulu ja koristusjõudluse ning terakao tulemused.
„Kuna põllumajandusele omaselt toimib ka teadusasutuses mitme erineva probleemi samaaegne lahendamine, siis on ajamahukamad analüüsid pandud ootama välitööde lõppu,” selgitas Võsa. „Seetõttu avaldame praegu vaid terakao, väljalaadimisjõudluse ja kütusekulu andmed.”
Taavi Võsa analüüsitud esialgsed tulemused näitavad kombainide kõrget jõudlust vähese terakao tingimustes. Küll näitavad mõõtmised ootuspäraselt, et terakadu kõikus suurtes piirides. „Masinatootja lubatud jõudlust ei saavutatud, aga seda võib seletada koristatava materjali kõrge niiskusesisaldusega,” arutles ta. „Mis ühtlasi näitas eelkõige kõigi kombainerite head taset – madalate kadude ja jõudsa koristuse peamine eeldus on ühtlane ja katkestusteta, ummistusteta töö. Seda suutsid kombainid üldiselt ka näidata.”
Tulemuste tabelist on selgelt näha erinevus loositud põllulappide saagikuses. „Paraku nii kirjud meie põllud ongi,” nentis ta. „Muutlikud olud seavad eriti kõrged nõudmised kombaineri ametioskustele või siis masina reguleerimisautomaatika algoritmile.”
Kombainide võrdlus sai teoks põllumajandusettevõtte soovil ja masinafirmade toetusel. Mõõtmiste läbiviimist ja andmete analüüsimist teostas Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) koostöös kõigi osalejatega. Pikem analüüs valmib aasta lõpuks, kui kõik kogutud proovid on töödeldud ja andmed analüüsitud.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia teadur Taavi Võsa
Iga kombain sai loosiga koristamiseks ühe rukki ja ühe rapsi võrdlusala pindalaga 7 ha. Võrdlusalad olid ülejäänud põllust eraldatud eelneva koristusega. Kui rukki koristamise eel oli harjutuspinda ja -aega piisavalt, siis enne rapsi võrdlusalade koristamist oli igal osalejal võimalik kombaine vaid ühel paarisajameetrisel töökäigul proovida. See mõjutas selgelt ka terakao väärtust.
Võrdlusalade pind oli kõigile võrdne, kuid oli erinevusi taimiku tiheduses, lamandumises, seda eriti rukkil, ja takistuste paiknemises.
Kõik mõõtmised dokumenteeriti. Kõik proovid koguti põllul, pakendati ja neid analüüsitakse laboritingimustes. Terakaod määrati magnetvabastusega proovivannide abil, põhu peenestus- ja laotusühtlikkuse proovid 0,25 m2 suuruse prooviraami seest.
Lõikekõrgus mõõdeti terakao määramise kohast. Kütusekulu määrati tankurauto abil põllul „kaelani“ tankimisega ning seda võrreldi kombaini poolt esitatud andmetega.
Töökäigud ja väljalaadimised kronometreeriti, lisaks olid kabiinides videokaamerad täpsemaks ajavõtuks. Koristatud saak kaaluti ettevõtte kaalukojas kombainide kaupa. Täiendavalt hinnati kombaini puhastamiseks ja hoolduseks kuluvat aega ning juurdepääsu hõlpsust.
Terakadude hindamisel puhul tuli arvestada kahte asjaolu.
Rapsi hakati koristama vaid mõnisada meetrit väldanud seadistusriba järel ehk kombainide seadistus polnud tõenäoliselt veel parim võimalik. Ühelt kultuurilt teisele üleminekul nii vähesest seadistusajast ei piisa, kui on tahtmist kombainist viimast võtta, mis oli võrdluse eesmärgiks. Samuti oli taimik üliküps.
Rukis oli võrdluslappide koristuse alguses veel päris märg.
Võrdluse koostaja tänab Aru Põllumajanduse OÜ-d ja kõiki osalenud firmasid sõbraliku ja asjaliku koostöö eest võrdluse läbiviimisel. Samuti tänan oma kolleege Aadu Pannalt, Liina Edesit, Kalvi Tamme, Raivo Vettikut, Tiina Talvet, Tiina Pääsukest ja Elina Karronit, et nad leidsid oma igapäevatoimetuste kõrvalt aega mõõtmiste tegemisel ja materjalide esmatöötlusel osaleda.
/nginx/o/2017/11/30/7362611t1h0d96.jpg)