Ahiküte saastab välisõhku
Ahjude kütmise ajal tiheasustusalal õue majade vahele värsket õhku hingama minek pole iga kord hea mõte, sest just ahiküte on Eestis muidu hea kvaliteediga välisõhu suurimaid reostajaid. Eks me tunnema seda ka ninaga.
Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõuniku Marina Kiisleri sõnul on õhusaaste ülemaailmselt suurim keskkonnaalane terviserisk. „Õhukvaliteet sõltub ühiskonna kui terviku levinumatest käitumismustritest, eelkõige igapäevastest valikutest transpordi ja kodukütte vallas ning tootmisettevõtete pingutustest õhusaaste vähendamiseks,” lausus ta.
Eestis on täidetud kõik õhupuhtusele rahvusvaheliselt kokku lepitud nõuded. Siiski peame jätkuvalt parandama õhukvaliteeti tööstuspiirkondades, kohtküttepiirkondades ning kuivadel perioodidel ka tiheda liiklusega tänavatel.
Peatselt algava küttehooaeja eel toob Kiisler välja, et 36% Eestis tekkivatest peenosakestest (PM2,5), 48% mustast süsinikust, 14% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja 78% benso(a)püreenist eraldub koduahjudest ja pliitidest, mida on kokku ligi 400 000 ja mis on enamasti vanad.
„Kohtküte mõjutab vahetult suure arvu inimeste hingatavat õhku ja tekkiv saaste hajub külmal ajal halvemini kütteperioodile omaste halbade hajumistingimuste tõttu. Kohtküttega seotud õhusaasteainete heitkoguseid suurendab niiske ja ebakvaliteetse kütusega kütmine ja olmejäätmete põletamine kodumajapidamistes, kuid vähendab heade kütmisvõtete järgimine,” märkis Kiisler.
Eestis on üheksa õhukvaliteedi seirejaama, mis annavad teavet reaalajas õhukvaliteedi kohta,see on kõigile huvilistele leitav lehel õhuseire.ee. Lisaks riiklikele seirejaamadele tegutsevad mitmed ettevõtete seirejaamad.
Rahvusvahelisel õhukvaliteedi võrdluskaardil www.iqair.com/unep kajastatavate andmete järgi on Eesti välisõhk väga hea. Lokaalselt põhjustab Eesti õhusaaste elanikkonnale siiski keskmiselt kuus kuud lühemat eluiga. Seega tasub igaühel endiselt mõelda oma valikute ja õhukvaliteedi seostele. (ME)