Mõnes Eesti piirkonnas on elektrikatkestused iganädalane mure ja elektrigeneraatorita ei kujutata elu enam ettegi. Siiski on see hädapärane lahendus, sest generaatorivool on mitu korda kallim traate pidi tulevast elektrist ning Elektrilevi vahet kinni ei maksa.
Plõks ja elekter läinud! Kuidas vooluta hakkama saada? (2)
Näiteks maamajapidamises, kus voolu tarbivad mõned külmkirstud, mõned kodumasinad, veepump jt elektriseadmed, kulub kogu talu kolm päeva elektriga varustamiseks generaatoris põletatud diislikütusele summa, mis moodustab poole kuu elektriarvest tavatingimustes.
Tartumaal Kastre vallas Ahunapalu külas asuvas talus on sel suvel elekter ära käinud vähemalt korra nädalas. Elektrikatkestused ei ole seotud tormidega, vaid vabalt võib pimedust kuulutav plõksatus kosta keset päikesepaistelist tuuletut päeva ja küla istub taas vooluta. Selle tagasi saamine võtab alati aega vähemalt paar tundi. Halvimal juhul aga avastad hommikul, et öise pingekõikumise tõttu on mõni elektriseade jäädavalt rivist väljas. Elektrilevi palub vaid kannatust varuda ning voolu puudumise tõttu tegemata jäänud töötunde ei hüvita.
Jõgevamaal elav Klemens-Augustinus Kasemaa lõi ühe järjekordse elektrikatkestuse ajal ajaviiteks kokku, kui palju neid on viimastel aastatel olnud. Statistika näitab, et 2018. aastal oli neid kümme, kahel järgneval aastal 30 ning tänavu näib tulevat rekord, sest esimese kaheksa kuuga on Kasemaa kodus vooluta istunud juba 25 korral. Loomulikult on tal olemas ka generaator ja võrgust lahtiühendamine käib ühe klõpsuga, kuid nii ei peaks see olema. Miks elekter alailma jupsib, ei saa Kasemaa aru, sest põhjust justkui pole – alajaam on uus, liinid kulgevad üle põldude ja katkestused pole seotud mingite eriliste ilmastikunähtustega.