Põllumehi ootab ees suur toetuste langus

Põllumajan­duskoja juhi Roomet Sõrmuse ­sõnul näitavad esimesed arvutused, et põllumehed peavad arvestama märksa väiksema toetus­summaga. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Koostamisel olev ühise põllumajanduspoliitika rakenduskava tähendab praegusel kujul 2023. aastast Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esmase analüüsi järgi enamikule põllumeestest olulist toetuste vähenemist – nii näiteks suunatakse baasnõudest rohkem ökokavadesse raha, mis tähendab põllumeestele miinusmärgiga 10 miljonit eurot aastas.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, koja väljendatud sõnumitest võib aru saada, et praegu koostamisel olevas ÜPP 2023–2027 strateegiakavas on tasakaalupunkt ökokavade ja teiste toetuste vahel teie hinnangul paigast ära.

Jah, asi ongi tasakaalus. Selles, et meil on vaja keskkonnameetmetesse oluline ressurss suunata, ei olegi küsimus. Euroopa Liidu põllumajandus­poliitika reformiga on ette nähtud, et uuel perioodil tulebki 25% protsenti I sambast ehk otsetoetustest eraldada kliima- ja keskkonnakavade rakendamiseks, kuid Eestis oleme läinud sellest kaugemale, 30 protsendini. See 5% nõutust rohkem tähendab põllumeestele 10 miljonit eurot aastas ehk umbes 10 eurot hektari kohta vähem baastoetust.

Lisaks on suure eelarvega keskkonnameetmed – keskkonnasäästliku majandamise ja mahepõllumajanduse pindalatoetused, mida siiani sai otsetoetustele lisaks taotleda maaelu arengukava vahenditest ehk II sambast, toodud I sambasse ja neid rahastatakse pindalatoetuse arvelt.

Teisisõnu, varem said põllumehed mahetoetusi ja keskkonnasäästliku majandamise toetust küsida lisaks otsetoetustele, nüüd need esimese samba osad.

Tundub, et tulevikus kaotavad toetusesummas tavatootjad. Aga mahetootjad?

See on suletud anumate süsteem. Esialgse maaeluministeeriumi kavaga võrreldes on mahetoetuste positsiooni mõnevõrra parandatud. Kui algul oli kavandatud praeguse perioodiga võrreldes maheloomatoetuste langus, siis nüüd on need ühikumäärad enamasti taastatud. Ja mahepindalatoetustes on mõningane tõus. Kuid I sambasse liikunud keskkonnameetmed vähendavad kõikide põllumeeste, ka mahetootjate baastoetust.

Meie esmane analüüs näitab suurt toetuste langust. See jätab õhku küsimuse, kuidas me rohepoliitika eesmärke päriselt suudame ellu viia. Väga suure osa igasugustest keskkonnainvesteeringutest peavad tootjad suutma ise finantseerida.