Mart Helme: põllumajandus on mitmepalgeline (1)

Tiit Efert
Copy
Helle-Moonika ja Mart Helmele pakub maaelu iga päev ­toimetamist.
Helle-Moonika ja Mart Helmele pakub maaelu iga päev ­toimetamist. Foto: Tiit Efert

Riigikogulased Helle-Moonika ja Mart Helme veetsid suvel vabast ajast niipalju kui võimalik maakodus Suure-Lähtru mõisas, mille korrashoidmine nõuab palju tööd. Nagu sellest veel vähe, on nad ehitanud mõisale lisaks veel teisegi elumaja.

Maa Elu otsustas uurida, kui palju maaelu käekäiku suunavad poliitikud ise maal toimuvaga kursis on, ja läks Helmetele külla.

Mõisahoovi tulijale sammus Mart Helme kiirelt vastu. Pere koer, aastane vallatu retriiver oli just silma alt kadunud. Mõisa territoorium on piisavalt suur, et siin plehku panna. Peagi selgus, et noor koer oli otsinud omasuguste seltskonda ja naabrile külla läinud.

Kindel kants ja varjupaik

Suure-Lähtru mõis asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas. Lähim asula on nelja kilomeetri kaugusele jääv Martna, maakonnakeskusse Haapsallu on 25 kilomeetrit. Mõisa ostsid Helmed 1990. aastatel, otsides endale suvekodu. Soov oli leida see Pärnu- või Läänemaal ja mere läheduses. Välistatud olid saared, sest praamiliiklus seab vabale liikumisele piirid.

„Esimene kord, kui siin käisime, läksime kiirelt tagasi. Aeda polnud, puud olid sisse langenud. Maja taga oli endine võrkpalliplats, puid ja võsa täis. Mullikad lösutasid tiigis. Uksed ja aknad lahti,” meenutas Mart. Seda, millises seisus Suure-Lähtru mõisakompleks oli, pole omanike sõnul võimalik täna ette kujutada. Tühi, rüüstatud maja, täiesti lagastatud. 18. sajandi viimasel veerandil ehitatud mõisas asus nõukogude ajal koolimaja, hiljem võttis Martna sovhoos selle enda kasutusse.

„Terve aasta vaatasime veel teisi mõisaid, kuid need olid veel hullemas seisus,” rääkis Mart. Vaadati ka talumaju, aga need polnud odavamad. Päris mere äärde suvekodu ei saadud, linnulennult on mereni 8 km, ent Tallinna piirini kulub mõisa hoovist ainult 45 minutit sõitu. „Maailma naba on siin,” lausus Mart.

Tallinnas Kakumäel asuva kodumaja ümber suurt krunti ei ole. Sellest suur osa on kivitatud, et ei peaks niitma. „Muidu on nii, et niidad siin ja lähed Tallinnasse ning hakkad otsast pihta,” selgitas Mart. Mõisa ümbrus seevastu pakub hommikust õhtuni tööd.

Põllumeheelu on tuttav

Mart on nõukogude aja lõpus kolm aastat aktiivne põllumees olnud.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles