T, 29.11.2022

Kuidas tekivad orkaanid?

Jüri Kamenik
, Meteoroloog
Kuidas tekivad orkaanid?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hiljuti kimbutas Ühendriike orkaan Ian.
Hiljuti kimbutas Ühendriike orkaan Ian. Foto: Soho (esa & Nasa)

2020. a orkaanihooaeg oli Atlandil hüperaktiivne, edestades tormide arvu poolest rekordilist aastat 2005, aga jäi viimasest maha viienda kategooria orkaanide osas. Ka praegune hooaeg on osutunud üliaktiivseks. Märkimisväärseim 2021. a hooajal on senini orkaan Ida, mis jõudis päris lähedale 5. kategooriale ja saabus 29. augustil New Orleansi kanti tookordse orkaani Katrina 16. aastapäeval. Ühtlasi oli see test, kuidas on 16 aasta tagusest looduskatastroofist õppust võetud. Ilmataadi tujud ja huumor, olgu see mustem kui pigi, on uskumatud ja äraarvamatud!

Praegugi on Atland orkaanide kasvulava, on palju päritud, mis ja miks – püüan lühidalt seda teemat tutvustada. „Madalrõhkkond” tähendab ümbritsevast madalama rõhuga piirkonda. Tsüklon on kolmemõõtmeline suletud tsirkulatsiooniga õhukeeris, milles õhk liigub põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva, selle keskosas on õhurõhk tüüpiliselt kõige madalam. Kõige märkimisväärsemad on barokliinsed ehk parasvöötmelised ja troopilised (fronditud) tsüklonid.

Orkaan on troopikatsüklon, milles on aluspinna lähedal kokkuleppeliselt suurim püsituule kiirus üle 32,7 m/s. Püsituul on arvestatud tavaliselt ühe minuti keskmisena, vahel kümne minuti keskmisena. Tuulepuhangud võivad olla muidugi 10% või enamgi keskmisest tugevamad. See suurima tuulekiirusega vöönd võib olla väga kitsas. Mõnedel, tavaliselt 1. ja 2. kategooria orkaanidel, võib orkaanitugevusega tuulte riba silma ümbruses olla ainult 10–30 km laiune. Orkaani tugevust hinnatakse kaudselt, näiteks Dvoraki meetodil. Troopikatsükloneid klassifitseeritakse Saffir-Simpsoni skaala alusel, see põhineb just ühe minuti keskmisel tuule kiirusel ja selles on viis kategooriat.

Orkaani tekkeks on vaja väga sooja mere või ookeani pinnakihti, kus temperatuur on tavaliselt vähemalt 26 °C ja selle paksus mitukümmend meetrit. Kui nii sooja vee kiht oleks väga õhuke, näiteks kümmekond meetrit, siis tuule ja lainetuse mõjul segataks ülemised veekihid sügavamatega läbi ja temperatuur langeks liiga madalale. Orkaani tekkeks peab lisaks soojale veele olema atmosfääris väike tuulenihe ja troposfääri ülaosas nõrgad tuuled. Kui need tingimused on täidetud, võib rünksajupilvede kogumist areneda juba troopiline madalrõhkkond, millel on suletud õhuringlus, hiljem troopiline torm ja lõpuks orkaan.

Orkaanide ja teiste sarnaste struktuuride teke on seotud tavaliselt ookeani troopilise osaga, kuid mõnikord võib neid tekkida ka Vahemerel ja Mustal merel. Suurtel laiustel võivad tekkida analoogilised tormid (polaartsüklonid), millel on olemas troopilise tormi või orkaani tunnused. Sel juhul on vaja sooja vaba merevee olemasolu, mille kohal on eriti külm õhumass.

31. augustiga andis suvi otsad: 20kraadist sooja enam ei tule (v.a vananaiste­suve korral) ning kummitama hakkab öökülma­oht. Nii et olgem valmis kõledateks ilmadeks. Lohutuseks, 7. septembril on jälle peaaegu suviselt soe.

Märksõnad
Tagasi üles