Mage sõstar – mari nagu marmelaad

Mageda ­sõstra marjad on täiesti magedad ja lääged ning hemi­tselluloosi- ja pektiinirikkad, mis tagab marjade marmelaadi­sarnase koostise. Foto: Erakogu

Augustis punetama hakkavad mageda sõstra viljad on oma nime väärt – maitse pole suurem asi, kuid siiski meelitavad need ligi linnuparvi ja sobivad hästi marmelaadi keetmiseks.

Mage sõstar (Ribes alpinum) on levinud Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Kaukaasias. Meil kasvab looduslikult segametsades ja rannaliival. Magedal sõstral on palju rahvapäraseid nimetusi: taigenpuu, haraka marjad, imalmarjad, maarmaksad, naistemarjad, neitsisõstar.

Põõsa kuju ja lehed-marjad sarnanevad punase sõstra omadega. Kui aga mageda sõstra punaseid marju maitsta, siis mõistab sööja, et teda on petetud.

Mageda sõstra marjad on täiesti magedad ja lääged ning hemitselluloosi- ja pektiinirikkad, mis tagab marjade marmelaadisarnase koostise. Tänavu suvel on marjad siiski üsna magusad ja suured. Maitse mageduse tõttu ongi talle tekkinud hulk nn eesnimesid: mage, imal, lääge, mähk- või nende murdelised varjundid. Ka nimi naistemarjapuu tuleb sellest, et marjad olevat magedad nagu naine.

Kaval levimisviis

Samuti on levinud nimed, mis rõhutavad aiamarjaks sobimatust: loomasõstar, lehmasõstar. Inimene ei pea sellistest marjadest lugu, küll teevad seda aga loomad. Linnud söövad mageda sõstra marju meeleldi. Tegelikult lähevad nemadki selle õnge, et marjad sarnanevad punaste sõstardega. Igal juhul on saak alla neelatud ja mage sõstar oma tahtmise saanud. Selline on tema levimisviis. Lihakas viljaliha seedib linnu seedekulglas kiiresti, kuid seemned jäävad terveks. Nii lendavad need peagi välja koos väetiseportsuga. Sattudes vähegi sobivasse kohta, hakkavad seemned idanema ja uus põõsas jõudsalt kasvama.

Kasvukoha suhtes ei ole see Eesti üks tavalisemaid metsikuid sõstraid üldse nõudlik. Võib kasvada väheviljakatel ja kuivadel liivaluidetel ning asustada niiskeid salu- ja lammimetsi või kuivi nõmmesid.

Liigid

•       ‘Aureum’ – madal, kevadel puhkedes kollaste lehtedega põõsas, lehed värvuvad kiirelt rohekaks.

•       ‘Schmidt’ – läikivate tumeroheliste lehtede ja tihepüstise kujuga kompaktne ­hekipõõsas, marjad on ilusad, läikivpunased, läbimõõt peaaegu 1 cm.

Mage sõstar on kuni 1,5 (2,5) m kõrgune peenikeste ja rohkesti harunevate võrsetega põõsas. Põõsad on kahekojalised, seega vaid emasõisi kandvad põõsad saavad uhkeldada toredate marjakobaratega.

Kobarad püsti

Õied on püstistes kobarates. Kõik on näinud, et aias kasvava punase sõstra kobarad ripuvad – ega rootsud jõuakski rasket viljakoormat püsti hoida. Ent mageda sõstra viljakobarad on palju väiksemad ja jõuavad ka püsti seista. Õitseb mais-juunis, marjad valmivad augustis. Ilutaimena kasutusele võetud 1588. aastal.

On külmakindel ja varju taluv alusmetsapõõsas, varjus on õitsemine ja viljumine tagasihoidlikum. Paljuneb ja levib kasvukohtadel hästi ka vegetatiivselt. Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui ka pöetavate hekkidena, jooksvale meetrile tuleks istutada kolm taime.

Magedad sõstrad aianduses

Kõrgete puude jalamil kasvab mage sõstar suurepäraselt, kuna talub teistest sõstardest enam varju, veepiiskade tilkumist ja konkurentsi puujuurtega. Üksiku põõsana näeb suurepärane välja verev sõstar, mille vohav õitesaak jätab kustumatu mulje. Sobivad naabrid on kevadel õitsevad põõsad ja lilled: forsüütiad, tulbid ja nartsissid, mets-lõosilm ja murtudsüda. Muld olgu huumusrikas ja mõõdukalt niiske, taimede vahekaugus rühmades 1–1,5 m. Mõlema liigi põõsad lasevad end hästi pügada mistahes vormi.

Tänu suurele pektiinisisaldusele on ilusõstrad ideaalsed želee, marmelaadi ja povidlo valmistamiseks, aga ka toorsalatite kaunistuseks, sest näevad välja nagu võltskaaviar või -pärlid. Head ja paksud tulevad nende baasil maitsestatud ketšupid. Samas ei tohi lasta end häirida suurtest seemnetest, need just annavadki hoidistele omapärase efekti.

RETSEPTID

Magedasõstra­džemm

1 kg küpseid magedaid sõstraid, ­600 kuni 700 g suhkrut, 1,5 klaasi vett. Puhasta, pese ja pane marjad keevasse vette, keeda 10 minutit, vahepeal sega. Lisa vähehaaval suhkur, jätka keetmist ja segamist. Keeda, kuni džemmi pealispind muutub läikivaks. Valmis džemm katab lusikat ja külmale taldrikule tilgutatuna valgub aeglaselt laiali.

Magedasõstramarmelaad piparmündiga

1 kg magedaid sõstraid, 600–800 g suhkrut, 1 klaas vett ja mõni oks värsket piparmünti. Keeda puhastatud magedad sõstrad laiemas madalas nõus veega püreeks. Lisa püreele suhkur ja keeda pidevalt segades (ära põhja kõrveta) segu tihedamaks. Lisa piparmündioksad, need tuleb enne purki panekut välja tõsta. Vala segu kuumalt väiksematesse laia suuga purkidesse ja lase lahtiselt jahtuda järgmise päevani. Nüüd kata tardunud hoidis piiritusse kastetud tsellofaankettaga ja sulge õhukindlalt. Säilita jahedas ühtlase temperatuuriga ruumis.

Ketšup

1 kg magedaid sõstraid, 300 g mugulsibulat, 300 g suhkrut, 1 sl 30% äädikat, 1 sl õli, 1 sl soola, 0,5 tl peenestatud köömneid ning maitse järgi musta jahvatatud terapipart, nelki, kaneeli, tšillipipart, kuivatatud peenestatud piparmündilehti, majoraani ja punet.

Keeda marjad pehmeks ja suru läbi sõela. Haki sibulad ning hauta väheses taimeõlis ja vees pehmeks, suru samuti läbi sõela ja sega sõstrapüree juurde, maitsesta. Keeda segu tasasel tulel pidevalt segades paksemaks, umbes 20 minutit. Keetmise lõpul maitsesta vajadusel veel ja sega juurde äädikas. Keev püree tõsta väiksematesse laiema suuga purkidesse-pudelitesse ja sulge õhukindlalt.