Raekoja platsil passinud käsitöölised kolisid oma letid maale

Kaja Rinaldo laadaelu on puhas seiklus. Foto: Erakogu

Ärajäänud suurte laatade asemel võis sel suvel külastada rohkesti väikeseid küla- ja mõisalaatu.

Ka Põlva kunstiõpetaja Merle Põlluveer käis suvel mehe Tõnuga laatadel lisa teenimas pullinahast kotte, portfelle, püksirihmu ja rahakotte müües. „Sel suvel oleme kaubelnud Paides, Pärnu hansapäevadel, Märjamaal, Viljandi folgil, Tallinna keskaja päevadel, Tallinna vanalinna päevadel, Haapsalu Valge Daami päevadel, hiljuti käisime veel Mulgi peol,” meenutas Merle, kelle arvates on neil hoolimata piiravast olukorrast siiski hästi läinud.

Igal külal oma laat

Tema sõnade kohaselt olid „vanasti” laadad Tallinna-kesksed ja ainult turistidele suunatud, nüüd teeb aga iga küla oma laata ja omal teemal. „Üle Eesti on laatu rohkem kui varem, iga mõis, iga küla teeb oma laata, see tekkis järsku, nagu plahvatuslikult,” arvas Merle. Ta lisas, et seltskond, kes istus igal kolmapäeval Tallinnas Raekoja platsil, on tõenäoliselt samuti oma kaubalettidega maale siirdunud.

Peaaegu kõigile suurematele laatadele on müüjaid vähem lubatud, näiteks juhtus nii sellesuviste Pärnu hansapäevadega. Setu kuningriigipäevadele pole aga Merlel-Tõnul siiani õnnestunud oma pullinahatoodete letti poetada.

Kõigile imelikele olukordadele vaatamata Merle meelest rahvast siiski jagus ja müümist oli päris kenasti.