Põllu- ja metsamajandus ning kalapüük kadusid 30 aastaga ametite esirinnast

Sügiskünd. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja.

Statistikaameti andmeil kahanes tööga hõivatute arv taasiseseisvuse algusega võrreldes 2020. aastaks 150 000 inimese võrra, samal ajal on vähenenud ka 15–74-aastaste arv 154 000 ning 15–69-aastaste arv 182 000 inimese võrra ehk tööealiste inimeste ja hõivatute arvu muutus on sel perioodil olnud üsna võrdne.

1991. aastal oli tööjõu-uuringu andmetel Eestis 806 600 tööga hõivatud isikut, märkis statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski ameti blogis. Sajandivahetuseks jõudis see arv pideva vähenemise tulemusel 579 300 inimeseni.

"Hiljem hõivatute arv suurenes, ehkki kasvu lõi augu 2008. aastal alanud majanduskriis. Pärast paar aastat kestnud vähenemist pööras hõivatute arv aga taas kasvule ning taasiseseisvuse algusega võrreldes kahanes hõivatute arv 2020. aastaks 150 000 inimese võrra," kirjutas Servinski.

Hõivatute arvu vähenemisel on analüütiku sõnul reeglina kolm peamist põhjust. "Esiteks ei ole piisavalt tööd ning töösoovijad ei leia seda. Teiseks ei soovi tööealised inimesed töötada ning kolmandaks tööealiste inimeste arv kahaneb," tõi ta välja.

1991. aasta alguses elas Eestis 1,14 miljonit 15–74-aastast ning 1,10 miljonit 15–69-aastast inimest. Aastal 2021 on need arvud vastavalt 990 000 ja 920 000 ehk 30 aastaga on 15–74-aastaste arv vähenenud 154 000 ning 15–69-aastaste arv 182 000 inimese võrra. Seega olid tööealiste inimeste ja hõivatute arvu muutus Servinski sõnul sel perioodil üsna võrdsed.

Samal ajal kasvab aga tööga hõivatute vanus, märkis analüütik, kelle sõnul muutusi hõive vanusstruktuuris toob kaasa eelkõige kauem elamine ning seeläbi rahvastiku vananemine. Näiteks on kolme kümnendi jooksul Eestis kasvanud 50–74-aastaste ja kahanenud 15–24-aastaste ning 25–49-aastaste osatähtsus.

Eraldi väärib Servinski vaates väljatoomist 65–74-aastaste vanusrühm, mille osatähtsus hõives on ligi 6 protsenti. "Seega tuleks aktiivselt tegeleda sellega, et vanemaealised oleksid kauem hõivatud," toonitas ta.

Samuti on tööturul 30 aasta vältel toimunud suured struktuursed muudatused, neist märkimisväärseimad taasiseseisvuse alguses – majandussektorite lõikes toimus siis põllu- ja metsamajanduses ning kalanduses hõivatute märkimisväärne vähenemine, samas teenustes kasv, tõi Servinski välja.

Tegevusalade lõikes oli kõige rohkem hõivatuid nii 1991. aastal kui ka 2020. aastal töötlevas tööstuses, vastavalt 201 700 ja 118 600 inimest, mis näitab samas ka märkimisväärset vähenemist.

Nüüdseks on tegevusalade eesotsast kadunud põllu- ja metsamajandus ning kalapüük, taime- ja loomakasvatus ning toiduainete tootmine.

"Nüüdseks on tegevusalade eesotsast kadunud põllu- ja metsamajandus ning kalapüük, taime- ja loomakasvatus ning toiduainete tootmine. Neid asendavad kutse, teaduse ja tehnikaga seotud tegevusalad, info ja side ning majutus- ja toitlustusvaldkonna tegevusalad," kirjeldas Servinski.

Kokkuvõttes toimus Servinski sõnul taasiseseisvumise esimesel kümnendil üleminek sotsialistlikult majandussüsteemilt kapitalistlikule ning see tõi kaasa olulisi muutusi, mis hlisemal perioodil jätkusid, kuid aeglasemas tempos.

Vastuseta on analüütiku hinnangul aga küsimus, kui kõrgele võivad tõusta tööjõus osalemise määr ning hõivemäär, et ei kaasneks seni peidus olnud probleeme. "Teisisõnu pole selge, kui kaua on võimalik nende tööturgu iseloomustavate määrade tõusule panustamisega kompenseerida tööealise elanikkonna kahanemisega kaasnevat tööjõupuudust," nentis ta.