Kaunviljakasvatajate hea saagi ootus läks kuumuse nahka

Oakaunad ei näita tänavu põllul midagi erilist, lõplik tõde selgub, kui läheb oakoristuseks, see on nädala-paari pärast. Foto: Teele Üprus

Pärnumaal Kabli külas tegutseva osaühingu Helgi ja Pojad juht Mihkel Vainu kasvatab hernest juba 25 aastat, kuid sellist suve nagu tänavu ta ei mäleta. „Algusaastail, kui ma veel ei osanud seda asja, võisin ju saagi ära soperdada, aga selliste kulude pealt nii väikest saaki saada, niisugust asja pole kindlasti varem olnud,” lausus ta kindlal häälel ja põhjust ei maksa muust otsida kui kuumusest.

Olenemata hinnast kahjumis

„Tänavu kannatasid kõik kultuurid, rukis kõige vähem ja hernes kõige rohkem. Hernega läks kohe nii kehvasti, et ka kaks korda suurema saagi korral oleksin saanud nulli ehk ainult otsekuludega, kuid kaudsed kulud on veel pealekauba,” kõneles ta. Kui parimatel aastatel on mees saanud hernepõllult üle kuue tonni hektarilt, siis tänavu vast tuleb kaks tonni, kui sedagi. Lõplik arvestus on Vainul veel tegemata. „Olenemata hinnast, mis selle eest nüüd saab, ei vea ma mitte kuidagi välja, jään kahjumisse,” tõdes aastaid hernest seemnena müüv mees.

Kuna aga hernes on Vainule oluline ka maa parandajana, järgmise aasta mullaviljakuse ja ühes sellega saagi potentsiaali tõstja, ei loobu ta hernekasvatusest isegi sellise saagi juures. „Kõige tähtsam ressurss on mulle maa ja teisel kohal hernesaak, kuid muidugi võiksid need käsikäes käia,” lausus ta. Nii külvabki ta igal aastal hernest vastavalt nõudlusele 100 kuni 300 hektarit, tänavu oli hernest maas 130 hektari jagu.