Sõi ära ja hakkas guugeldama, kas oli ikka söödav seen

Kännumampel, jahutanuk või hoopis külmaseen? Just nii viis kirglikku seenelkäijat sel pildil seened määras. See tõestab taas, kui lihtne on hea söögiseene asemel surmavalt mürgist korvi pista. Foto: Merle Rallmann

Uskuge või mitte, aga just pealkirjas kirjeldatud moel märkimist vääriv osa seenemetsas käinutest käitubki. Kui tavaliselt algab seenehooaeg juunis, siis tänavu olid kaks esimest suvekuud seenevabad ja nüüdseks on õhin nii suureks paisunud, et ettevaatus ununeb.

„Tundub, et inimesed reageerivad lõpuks ometi alanud seeneajale nii, et tahavad kokku korjata absoluutselt kõik seened, mida metsas näevad,” rääkis Terviseameti mürgistusteabekeskuse infotelefonil inimeste kõnedele vastav õde-nõustaja Ruth Kastanje. „Haaratakse kõik leitu kaasa ja viiakse koju. Mind alati hämmastab, et inimene korjab metsast seene, teeb selle toiduks, sööb ära ja alles siis hakkab guugeldama, kas see, mis ta sõi, oli söödav. See on korduv käitumine, mitte vaid seente, aga ka marjade puhul.”

Kõhuvalu paneb mõtlema

Paljud ehmuvad alles siis, kui kõht streikima hakkab: läheb lahti, valutab või algab oksendamine. Vahel läheb inimene ärevile tekkinud nahalööbe või palaviku pärast.

Või siis avastatakse, et ärasöödud seeni oleks pidanud eelnevalt kupatama. „Heal juhul saab inimene siis lihtsalt seedehäire. Õnneks on mõni seen kupatamata nii mõru, et tavaliselt inimene ei söögi neid. Samas näiteks kevad­kogrits on selline, et kupatamata kujul saab kindlasti mürgistuse ja tuleb haiglasse minna,” rääkis Kastanje.

Seenehooajal tuleb igal nädalal ette, et nõustaja soovitab helistajal haiglasse pöörduda.