Tellijale
Katsealadel valitakse tulevikumetsade geene
26. august 2021, 00:00
Mõne mudelprognoosi kohaselt meil Eestis saja aasta pärast enam mände ja kuuski ei kasva. Selleks, et tulevikumetsa jõuaksid meie praeguste puude parimad geenid, valitakse parimatest parimad välja katsealadel üle Eesti.
2019. aastal publitseeritud artiklis väidetakse, et praeguste prognooside kohaselt kuuski ja mände Eesti alal saja aasta pärast enam ei kasva. Globaalsete prognoosidega on ainult üks häda – keegi ei suuda tõestada, et puid tõesti enam pole, ega ka seda, et neid endiselt on. Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli peaspetsialist Tiit Maaten ütles, et ainus, mida nii Eesti kui ka muu maailma teadlased ja praktikud täpselt teavad, on see, et me täpselt ei tea, mida tulevik puudele toob.
Seda, et me päris kuuse ja männita jääks, ta siiski usu. „Arvestades, kui suur on hariliku männi areaal Hispaaniast Vaikse ookeanini, ei tundu reaalne, et me ei leiaks ala, kust varutud materjal meile sobiks. Seda eeldusel, et meie enda populatsioonid mingil põhjusel ellu ei jää. Eraldi küsimus oleks mujalt toodud materjali kasvukiirus ja saadavate puude kvaliteet,” arutles ta.
Et saada tulevikumetsa tarbeks võimalikult heade eeldustega seemet, on RMK ja Eesti Maaülikool katsealadele kasvama pannud Eesti parimate puude järglased, et tulevikumetsa jõuaksid võimalikult head geenid.
Parimatest parimad
Männi, kuuse ja arukase parendusprogrammi osas alustasid Eesti Maaülikool ja RMK koostööd 2011. aastal ja selle eesmärk on testida plusspuude ehk paremate kasvu- ja kvaliteediomadustega puude järglaskondi ja valida nende seast parimad, et kasutada neid uute seemneistandike rajamisel.