Lutsarite tiigikalad tunnevad peremehi sammutümina järgi

Kalade tähtkujus sündinud Aivar Lutsar näitab, kui suureks tema kalad võivad kasvada. Foto: Tiiu Leis

Kui vetikaist kobrutav sonn töötab silmailu loomise asemel sääseinkubaatorina, siis tuleks ilusa peeglisilma saamiseks tiik hoopis kaladega asustada.

Tõenäoliselt aitaks ka tiigi kuivaks pumpamine, taimede välja niitmine, põhja puhastamine, tiigikile põhja panemine. Kuid möödub aasta või kaks ning tiik muutub taas sonniks. Seega on kaval loodus ise vett puhastama panna. Nagu on teinud Kalade tähtkujus sündinud Aivar Lutsar ja tema tütar, Vähk Kärt Lutsar, kelle kolme-nelja meetri sügavuses tiigis, mille mõõdud on 15 x 30 meetrit, kilet ei olegi.

Maalekolimise afäär

„Tiik on vajalik tuletõrje eesmärgil, meil on teine väiksem tiik ka, aga sellest nii suure talukompleksi jaoks ei piisa,” jutustas Aivar. Nimelt kolisid tema pere naised viis aastat tagasi Tartust Lääne-Eestisse Kiisamaale Jaani tallu, nii et pereisa Aivar sai alles Soomes ehitustöid tehes teada, et kodune aadress on muutunud. Tegelikult elas Kärt samuti enne maalekolimise afääri Inglismaal Londoni lähistel. Nüüd on tema idee kohaselt talu endises sigalas rõngas­sabade asemel end sisse seadnud liblikad ja linnud. „Jah, vähem kui kuu aega on meil olnud ka linnumaja, kus elutsevad Aafrika hallpapagoid, neli rosellat, kaks nümfkakaduud, kolm viirpapagoid ning paar lembelinde. Tahan aarasid ja suuri valgeid papagoisid ka,” tutvustas peretütar uudist, endal õlal hallpapagoi, kes üritas kõigest väest perenaisele musi anda.

Pisut fotograafiat ja ettevõtlust õppinud Kärt on loomade, liblikate ja kalade kohta internetist ise õppinud ja tuttavatelt teadmisi omandanud. „Loomade, liblikate ja lindude poole on mind alati tõmmanud,” mainis Kärt.

Tiigis läks tihedaks

„Algselt polnud siin tiigis ühtegi kala ja vesi oli läbipaistvam kui praegu,” jätkas Aivar Lutsar.